Maja ajalugu

Chr. A. Rotermanni ja veski ja Roseni piiritusevabrik olid esimesed tööstusettevõtted, mis tekkisid endisesse bastionide vööndisse Mere pst ja Jaama tänava (praegu Hobujaama) vahel. Hoonestamata esplanaad, sadama lähedus ja hea raudteeühendus soodustasid piirkonda terve tööstusehitiste kvartali kujunemist. Christian Abraham Rotermanni (1801-1870) ettevõtlus sai alguse Mere pst äärsest kaubahoovist 1829. aastal puidust ehitusmaterjalide valmistamise ja vahendamisega. 1849. aastal ehitas Chr. A. Rotermann Viru väljaku äärde kaubamaja ja aja jooksul kujunes sinna kõrvale terve vabrikute kompleks (puidutehas, tärklise- ja piiritusepuhastusvabrikud, jahutööstus, leivavabrik, külmhoone). 1865. aastal võttis Chr. A. Rotermanni poeg Christian Barthold Rotermann äritegevuse isalt üle jätkates tegevust toideainete- ja puidutööstusega. 1870. aastal tekkis tihedam hoonestus veskite, aitade ja ladude näol tänase Hobujaama tänava äärde. 1888 aastal kerkis esinduslik kaubahoone Mere pst äärde. 1890.a valminud jahuveski oli Tallinnas suurim omalaadsete seas. 1900. aastal kerkib Hobujaama tänava äärde senise madala puithoonestuse kõrvale kivist elevaatorihoone. 1902. aastal ehitati 50meetri kõrgune katlamaja korsten. 1912.a laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue leivatehase ja kontorihoone. Eesti iseseisvusaastatel toimusid toiduainetetööstuses struktuurimuutused, kuid sellest hoolimata jätkas Ch. Rotermanni AS edukalt väljakujunenud tegevust toiduainete ja puidu töötlemise alal. Vabrik andis sel ajal tööd kahesajale inimesele. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1940. aastal. 1945 tehas natsionaliseeriti ja uueks omanikettevõtteks sai V. Kingissepa nim Teraviljakombinaat, hiljem tootmiskoondis Leibur. 1990. aastatel tööstuslik tootmine lakkas ja hooned müüdi erakätesse. Üleminekuaeg tõi kaasa ka suure osa hoonete rüüstamise, mis lõppes kompleksi väärtuslikumate hoonete hulka kuuluva kruubiveski põlenguga. Uus sajand tõi kaasa arengut ka selles piirkonnas, üksteise järel on restaureeritud rida ajaloolisi hooneid ja ehitatud uusi. Tänaseks on sellest kujunenud kaasaegne kõrget arhitektuurset kvaliteeti pakkuv ja aktiivselt toimiv urbanistlik keskkond.

Rotermanni soolaladu (mis täna küll uue Ahtri tänava haruga ülejäänud kvartalist ära lõigatud) on piirkonna suurejoonelisemaid paeehitisi. 1908. aastal baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti järgi valminud hoone võlvitud keldris asus soolaladu, imporditava soola töötlemine toimus ülakorrusel. Soolaladu rekonstrueeriti aastatel 1995–1996 arhitekt Ülo Peili ning sisearhitekt Taso Mähari (mõlemad arhitektuuribüroo Urbel & Peil) projekti kohaselt. Selle käigus jagati algselt ühekorruseline hoone vahelae ja galeriidega erinevateks korrusteks pakkude nii hulgaliselt erineva iseloomuga näitusepindu.

Soolalao ehitaja Christian Barthold Rotermann (sünd. 9. juunil 1840, surn. 6. juulil 1912) oli sajandialguse Tallinna nimekamaid suurtööstureid. Tema vanaisa, samuti Christian Rotermann oli Paides kullassepp, isa Christian Abraham Rotermann (1801–1870) käsitöölisest mütsimeister, kes 1828. aastal tuli Tallinna elama ning asutas siin kaubahoovi “Chr. Rotermann”. Kaubahoov hakkas tegutsema peamiselt ehitustarvete valmistamise ning nende sisse- ja väljaveo alal. 1849. aastal ehitas Christian Abraham Rotermann Viru väljaku äärde kaubamaja. Chistian Abraham Rotermanni kaubahooviga liitus ajapikku terve vabrikute kompleks, Mere puiestee äärde kujunes nn. Rotermanni kvartal. Seal oli puidutehas (rajati 1830. aastatel), tärklise- ja piiritusepuhastusvabrik, jahutööstus, leivavabrik, külmhoone. 1861. aastal ehitas Rotermann seenior Tallinnas esimese auruveski, mis oli osaks tema tärklise- ja piiritusevabrikust Maarjamäel. 1869. aastal hävitas selle vabriku tulekahju ning Rotermann tõi oma uue auruveski Hobujaama tänavale. 1859. aastal sai Christian Abraham Rotermann Tallinna raehärraks jäädes selleks surmani (1870).

Christian Barthold Rotermann

Chr B Rotermann

Christian Barthold Rotermann jätkas oma isa alustatud äritegevust. Ta suurendas raua- ja puidutööstust, 1879. aastal ehitas aurusae hoone, 1887 asutas makaronivabriku, 1888. aastal uue kaubahoone Mere puiestee äärde ning seejärel viljaveski, mis kasvas suurimaks Tallinnas. Jahuks vajalik vili oli pärit peamiselt Volga äärest ja Lääne-Siberist. Rotermanni tehase territooriumile tõmmati 1880. aastatel esimesi eratelefonikaableid. Rotermann oli esimesi Tallinnas, kes endale sajandi alguses auto ostis (Argus). Tema poja Christian Ernst Augusti auto Reo oli esimene ameerika auto Tallinnas. Christian Bartholdi ajal oli Rotermannide ettevõte Venemaal ja Lääne Euroopas laialt tuntud, Rotermann ise oli ka Tallinna linnavolinik ning Belgia aukonsul.

1909–1910. aastal ehitas Rotermann endale Mere pst. algusesse kolmekorruselise punastest tellistest moodsa elamu, mille arhitektuur on lähedane soome rahvusromantismile. Projekt on vormistatud küll Ernst Boustedti allkirjaga, kuid on andmeid, et selle maja tegelik autor võib olla nimekas soome arhitekt Eliel Saarinen. 1912. aastal laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue leivatehase. Rotermanni leivatehasel oli osakond ka Viljandis.

Christian Ernst August Rotermann (1869–1950) jätkas perekonna traditsioone. 1921. aastal sai temast AS Rotermanni tehased juhatuse esimees. AS Rotermanni tehased jäi 1920.–1930. aastatel juhtivaks jahu- ja leivatööstuse ettevõtteks Eestis. Selle asutistes – jahuveskis, leivavabrikus, puutööstuses jalauavabrikus, toorelina puhastus vabrikus ja külmutusmajas töötas 1920. aastate lõpus üle 300 inimese. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1. septembril 1939. Ernst Rotermann suri Rootsis Lidingöl.