Muuseumist

Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1991. aasta 1. jaanuaril dokumenteerimaks, säilitamaks ja teadvustamaks Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval. Arhitektuurimuuseumi asutamise eestvedajad olid Krista Kodres, Mart Kalm ja Karin Hallas. Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula oli ka muuseumi esimene pikaajaline direktor aastani 2010. Aastatel 2011-2013 juhtis muuseumi arhitektuuriajaloolane Leele Välja ning alates 2014 on muuseumi direktor Triin Ojari.

Ka muuseumimaja on eksponaat, 1996. aastast tegutseb muuseum 1908. aastal valminud Rotermanni soolalaos, mis on üks Tallinna tööstusarhitektuuri erilisi näiteid. Soolalaost loe pikemalt siit.

Arhitektuurimuuseum mälu- ja haridusasutusena sobib nii erialaspetsialistile, kaaslinlasele, turistile kui ka koolilapsele. Muuseum on oluline Eesti ehitatud ajaloo talletaja ja tutvustaja – näitused nii kohalikust arhitektuuriajaloost, rahvusvahelisest praktikast kui ka kõige kaasaegsemast, alles ideestaadiumis arhitektuurist on üks viis ruumi meie ümber märkama õppida ja õpetada.

Muuseumil on esinduslik ja põnev jooniste ning projektide arhiiv nii 1920.–1930. aastatest kui ka nõukogude perioodist, samuti fotokogu ning pidevalt täienev maketikogu. Suur osa makettidest on vaatamiseks püsinäitusel „Elav ruum: sajand Eesti arhitektuuri“. Muuseumi jaoks on oluline ka kaasaja arhitektuuri teema, tänase elukeskkonna mõistmine ja uurimine arvestades meie kiirelt muutuvat aega. Muuseum teeb koostööd üliõpilastega nii uurimis- kui ka praktikabaasina.

Igas eas uudishimulikele, eriti aga lastele sobib maailma märkama õppimiseks „Uuri ruumi!“ püsiekspositsioon muuseumi keldrisaalis, avastusnäitus „Uuri ruumi!“ pälvis 2019. aasta parima püsinäituse auhinna.

Muuseum teeb koostööd Eesti teiste arhitektuuriorganisatsioonide ja -ühenduste ning muuseumidega. Eesti Arhitektuurimuuseum on rahvusvahelise arhitektuurimuuseumide ühenduse ICAM juhatuse liige, head suhted on nii Põhjamaade kui Euroopa arhitektuuriinstitutsioonidega.