Muuseumi arhiivkogus säilitatavate valdavalt 20. sajandist pärit materjalide hulgas on üksikuid rariteetseid dokumente ka varasemast ajast, näiteks Kiek in de Köki, Kadrioru lossi kastellaani maja (1835) ning Toompeal paikneva Rüütelkonnahoone (Georg Winterhalter, 1848) joonised.
Kogu tähtteosteks on Tallinna Saksa teatri võistlustööd (1906) ning Estonia teatri- ja kontserdimaja (Armas Lindgren, Wivi Lönn, 1911–1912) fassaadidekoori ja interjöörikavandid, mis saadi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumilt.
Kõige arvukamalt on arhiivkogus esindatud 1920. ja 1930. aastad. Lisaks linna- ja aleviplaanidele sisaldab kollektsioon haldus-, äri- ja pangahoonete, koolide, seltsi- ja rahvamajade ning elamute projekte. Rikkalikult on graafilist materjali riiklike esindushoonete – Riigikogu hoone (Herbert Johanson, Eugen Habermann, 1920–1922), Kadriorus paikneva Presidendi Kantselei hoone (Alar Kotli, 1937) ning Toila-Oru suveresidentsi – kohta.
Kunagise ENSV Arhitektuuri Valitsuse arhiivist on pärit Tallinna, Tartu, Jõhvi jt rajoonikeskuste ning tööstusasulate sõjajärgsed generaalplaanid, uute klassitsistlike linnaväljakute uhked akvarellperspektiivid, Tallinna keskväljaku ja kultuurikeskuse planeerimiskavad.
Ka 1960.–1970. aastatest on kogus rohkesti planeerimisprojekte, sealhulgas Tallinna kesklinna eksperimentaalprojekti (Mart Port, Malle Meelak, 1968) lennukad perspektiivvaated. Sellele lisaks ka mitme tollase tippehitise – Lillepaviljoni (Valve Pormeister, 1958), EKP Keskkomitee hoone (Mart Port, Uno Tölpus, Olga Kontšajeva, 1964–1968) ja Viru hotelli (Henno Sepmann, Mart Port, 1964–1972) demoplanšetid.
Uusimat arhitektuuri esindavad peamiselt arhitektuurivõistlustel auhinnatud tööd.
Digitaalselt sündinud failid arhiivkogus
Viimastel aastatel on muuseumi kogusse lisandunud arhitektuuribüroode kollektsioone, milles on märgatav hulk digitaalseid faile. Tegemist on sageli hübriidsete kollektsioonidega, milles on digitaalselt sündinud materjalidele lisaks neist tuletatud analoogsed joonised. Need võivad olla esitlusmaterjalid või digitaalsele projekteerimisele eelnenud ja töö käigus loodud analoogmaterjalid nagu näiteks käsitsi valmistatud eskiisid ja korrektuuridega koopiad. Niisugused hübriidsed Isiku- või bürooarhiividega seotud materjalid asuvad arhiivkogus, et mitte eraldada hübriid- ja analoogmaterjale tervikkollektsioonist. Esimene selline näide on Künnapu&Padrik arhitektuuribüroo arhiivkogu fondis 66. Originaalsed digitaalselt sündinud failid on vaadeldavad arhiiviarvutis AutoDesk programmis või salvestatud muuseumide infosüsteemis MuIS nähtavas vormingus (PDF-formaadis).
Raalprojekteerimise (ingliskeeles Computer-aid-desing ehk CAD-failid) failide pikaajaline säilitamine on aktuaalne. Eesti arhitektid hakkasid digitaalsele projekteerimisele üle minema 1990. aastate alguses ning büroode arhiivide üleandmisega muuseumile kasvab selliste kollektsioonide arv kiiresti. Muuseumi ideaal on, et kõik hoiustatavad materjalid oleksid uurijatele kättesaadavad. Digitaalselt sündinud originaalprojektidega kaasnevad autoriõiguse tingimused ja muuseum on lähtunud sellest, et kui ka ei ole võimalik uurijale faile MuISis avalikus portaalis kättesaadavaks teha (sh ka tehniliste piirangute tõttu), siis on võimalik uurijal muuseumis kohapeal AutoDesk programmis jooniseid ja mudeleid vaadata. Tavaliselt ei piirdu raalprojekteeritud failid arhitektuuriobjekti piires vaid originaalsete CAD-failidega. Leidub ka arhitekti poolt loodud pdf-kujul faile ja pildifaile (nii rendereid kui ka reference faile). Need lisamaterjalid on oluline osa kollektsioonist, et looja tööprotsessi ja mõttetööd jäädvustada.
Märkimisväärse osa arhitektuurimuuseumi põhikogust moodustavad arhitektide isikufondid, mis sisaldavad väga erilaadset materjali – õpinguteaegseid töid, joonistusi, eskiise, projekte ja fotosid, käsikirju, kirjavahetust, isiklikke dokumente ning mõnel juhul ka esemeid.
Arhiivkogu suurus mais 2022 on 13 179 säilikut.
Arhiivkogus leiduvate dokumentide kohta saab teavet arhiivi infosüsteemi AIS või muuseumide veebivärava MuIS vahendusel. Päringuid saab teha ka telefoni ja kirja teel.
Anne Lass (peavarahoidja)
(+372) 625 7004
anne@arhitektuurimuuseum.ee
Sandra Mälk (teadur-põhikogu hoidja)
(+372) 625 7004
sandra@arhitektuurimuuseum.ee
Fondide loend
Fondi nr | Fondi nimetus | Säilikute arv |
1 |
Arhitektuur enne 1918. aastat |
72 |
2 |
1920. – 1930. aastate arhitektuur |
1555 |
3 |
1940. – 1950. aastate arhitektuur |
1039 |
4 |
1960. – 1970. aastate arhitektuur |
473 |
5 |
1980. – 1990. aastate arhitektuur |
452 |
6 |
Linnaehituse ja arhitektuuri ajaloo alased käsikirjad |
155 |
7 |
Arhitekt Edgar Johan Kuusik (1888–1974) |
344 |
8 |
Arhitekt Nikolai Kusmin (1906–1994) |
141 |
9 |
Arhitekt Elmar Lohk (1901–1963) |
18 |
10 |
Arhitektide Liidu tegevusega seotud materjalid |
355 |
11 |
Aiandusarhitekt Nora Tammoja (1914–1996) |
191 |
12 |
Arhitekt Ernst Kesa (1910–1994) |
82 |
13 |
Arhitekt Adolf Käsper (1902–1987) |
134 |
14 |
Arhitekt Edgar Velbri (1902–1977) |
393 |
15 |
Ehitusmeister Voldemar Pikson (1893–1974) |
81 |
16 |
Arhitekt Anton Soans (1885–1966) |
190 |
17 |
Arhitekt Robert Natus (1890–1950) |
80 |
18 |
Arhitekt Otto Keppe (1903–1987) |
183 |
19 |
Arhitekt Friedrich Vendach (1896–1984) |
12 |
20 |
Ehitusinsener Hubert Matve (1929–1993) |
123 |
21 |
Arhitekt Raul-Levroit Kivi (1920–2009) |
255 |
22 |
Arhitekt Erika Nõva (1905–1987) |
192 |
23 |
Arhitekt Alar Kotli (1904–1963) |
227 |
24 |
Arhitekt Johann Ostrat (1894–1979) |
179 |
25 |
Arhitekt Arnold Matteus (1897–1986) |
404 |
26 |
Arhitekt Lembit Aljaste (1939–1989) |
70 |
27 |
Arhitekt Helgi Margna (1928–1989) |
15 |
28 |
Arhitekt Ott Puuraid (1904–1986) |
1128 |
29 |
Arhitektide biograafiad, loominguga seotud materjalid |
26 |
30 |
Arhitektuur aastast 2000 |
163 |
31 |
Arhitekt August Volberg (1896–1983 |
340 |
32 |
Eesti Arhitektide Selts Rootsis 1990–2002 |
14 |
33 |
Arhitekt Valve Pormeister (1922–2002) |
302 |
34 |
Arhitekt Dmitri Bruns (1929) |
55 |
35 |
Maastikuarhitekt Ethel Brafmann (1921–2005) |
643 |
36 |
Maastikuarhitekt Aleksander Niine (1910–1975) |
67 |
37 |
Arhitekt Ilmar Puumets (1933–2006) |
198 |
38 |
Arhitekt Boris Mirov (1929–1996) |
151 |
39 |
Arhitekt Villu Rohtla (1952–2005) |
74 |
40 |
Arhitektid Karl (1885–1975) ja Peeter Tarvas (1916–1987) |
456 |
41 |
Arhitekt Vilen Künnapu (1948) |
63 |
42 |
Arhitekt Voldemar Herkel (1929) |
34 |
43 |
RPI Eesti Projekt tegevuse kroonika 1944–1989 |
23 |
44 |
Arhitekt Endel Laasi (1909–1988) |
92 |
45 |
Maastikuarhitekt Vaike Parker (1927–2012) |
29 |
46 |
Kunstiteadlane Leo Gens (1922–2001) |
358 |
47 |
Arhitekt Albert Kukkur (1905–1997) |
42 |
48 |
Arhitekt Toomas Rein (1940) |
39 |
49 |
Sisearhitekt Malle Agabuš (1948–2012) |
43 |
50 |
Arhitekt Henno Sepmann (1925–1985) |
53 |
51 |
Arhitekt Heili Volberg (1925) |
23 |
52 |
Arhitekt Mart Port (1922–2012) |
63 |
53 |
Arhitekt Olev Randur (1928–2009) |
24 |
54 |
Arhitekt Ado Eigi (1938–2008) |
21 |
55 |
Arhitekt Ain Padrik (1947) |
13 |
56 |
Arhitekt Andres Ringo (1938–2010) |
52 |
57 |
Arhitekt Olga Kontšajeva (1929) |
20 |
58 |
Arhitekt Uno Sisa (1931–1985) |
80 |
59 |
Arhitekt Harri Kingo (1925–1998) |
36 |
60 |
Arhitekt Ants Mellik (1926 – 2005) |
174 |
61 |
Arhitekt Maire Annus (1941 – 2014) |
88 |
62 |
Arhitekt Salme Liiver (1909 – 1995) |
11 |
63 |
Arhitekt Johannes Fuks (1901 – 1978) |
18 |
64 |
Arhitekt Henn Roopalu (1918 – 2012) |
27 |
65 |
Arhitekt Aulo Padar (1940) |
53 |
66 |
Arhitektuuribüroo Künnapu&Padrik (1992 – 2021) |
215 |
67 |
Arhitekt Allan Murdmaa (1934 – 2009) |
75 |
68 |
Arhitekt Leonhard Lapin (1947 – 2022) |
31 |
69 |
Põhja- ja Baltimaade Arhitektuuritriennaal (NBAT) |
|