Maja ajalugu

Chr. A. Rotermanni ja veski ja Roseni piiritusevabrik olid esimesed tööstusettevõtted, mis tekkisid endisesse bastionide vööndisse Mere pst ja Jaama tänava (praegu Hobujaama) vahel. Hoonestamata esplanaad, sadama lähedus ja hea raudteeühendus soodustasid piirkonda terve tööstusehitiste kvartali kujunemist. Christian Abraham Rotermanni (1801-1870) ettevõtlus sai alguse Mere pst äärsest kaubahoovist 1829. aastal puidust ehitusmaterjalide valmistamise ja vahendamisega. 1849. aastal ehitas Chr. A. Rotermann Viru väljaku äärde kaubamaja ja aja jooksul kujunes sinna kõrvale terve vabrikute kompleks (puidutehas, tärklise- ja piiritusepuhastusvabrikud, jahutööstus, leivavabrik, külmhoone). 1865. aastal võttis Chr. A. Rotermanni poeg Christian Barthold Rotermann äritegevuse isalt üle jätkates tegevust toideainete- ja puidutööstusega. 1870. aastal tekkis tihedam hoonestus veskite, aitade ja ladude näol tänase Hobujaama tänava äärde. 1888 aastal kerkis esinduslik kaubahoone Mere pst äärde. 1890.a valminud jahuveski oli Tallinnas suurim omalaadsete seas. 1900. aastal kerkib Hobujaama tänava äärde senise madala puithoonestuse kõrvale kivist elevaatorihoone. 1902. aastal ehitati 50meetri kõrgune katlamaja korsten. 1912.a laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue leivatehase ja kontorihoone. Eesti iseseisvusaastatel toimusid toiduainetetööstuses struktuurimuutused, kuid sellest hoolimata jätkas Ch. Rotermanni AS edukalt väljakujunenud tegevust toiduainete ja puidu töötlemise alal. Vabrik andis sel ajal tööd kahesajale inimesele. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1940. aastal. 1945 tehas natsionaliseeriti ja uueks omanikettevõtteks sai V. Kingissepa nim Teraviljakombinaat, hiljem tootmiskoondis Leibur. 1990. aastatel tööstuslik tootmine lakkas ja hooned müüdi erakätesse. Üleminekuaeg tõi kaasa ka suure osa hoonete rüüstamise, mis lõppes kompleksi väärtuslikumate hoonete hulka kuuluva kruubiveski põlenguga. Uus sajand tõi kaasa arengut ka selles piirkonnas, üksteise järel on restaureeritud rida ajaloolisi hooneid ja ehitatud uusi. Tänaseks on sellest kujunenud kaasaegne kõrget arhitektuurset kvaliteeti pakkuv ja aktiivselt toimiv urbanistlik keskkond.

Rotermanni soolaladu (mis täna küll uue Ahtri tänava haruga ülejäänud kvartalist ära lõigatud) on piirkonna suurejoonelisemaid paeehitisi. 1908. aastal baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti järgi valminud hoone võlvitud keldris asus soolaladu, imporditava soola töötlemine toimus ülakorrusel. Soolaladu rekonstrueeriti aastatel 1995–1996 arhitekt Ülo Peili ning sisearhitekt Taso Mähari (mõlemad arhitektuuribüroo Urbel & Peil) projekti kohaselt. Selle käigus jagati algselt ühekorruseline hoone vahelae ja galeriidega erinevateks korrusteks pakkude nii hulgaliselt erineva iseloomuga näitusepindu.