Paide kultuurimaja makett. Foto: Liisi Anvelt
Parafraseerides Henrik Visnapuud: see aasta tuleb teisiti … Teisiti tuleb paraku ka vabariigi sünnipäevapidu – külalisteta ja õhturiietuses kätlejate pika rivita. Küll ei jää ära aastapäevakontsert, mis seekord jõuab tele-eetrisse Paide Muusika- ja Teatrimajast. Sestap otsustaski muuseum oma väikest juubeliaasta maketituuri alustada Paide kultuurimaja maketiga.
Paide kultuurimaja projekteeriti tollases Eesti Maaehitusprojektis 1984-85. Projekti autor on arhitekt Hans Kõll, konstruktorina töötas kaasa Rein Üts. Fassaadi roosakna vitraaži kavandas kunstnik Kaarel Kurismaa. Kultuurimaja unikaalsed interjöörid on sisearhitektide Tiiu Pai ja Taimi Rõugu looming, vitraažid kunstnik Kalev Roometilt. Esinduslik hoone Pärnu ja Tööstuse tänava nurgal, kuhu pidi tulema Paide uus ühiskondlik keskus, valmis 1987.
1988. aasta 1. jaanuari „Sirp ja Vasar“ avaldas esilehel fotod uuest kultuurimajast ja kirjutas: „Järvakate unistus on täitunud – 27. detsembril avati Paide rajooni kultuurimaja. Eesti suurim, Eesti parim. Kiirelt ja hästi ehitatud, tellijale antud pool aastat enne tähtaega – taoline peaks olema perestroikahoog teistelgi ehitustel, eriti kultuuriobjektidel.“ Vaatamata sellele, et hoonele heideti toona ette ebamastaapsust ning rahutut fassaadiviimistlust, tunnistati ta 1988. aasta parimaks ehitiseks.
Tunnustustväärivalt on Paide kultuurimaja (nüüd Paide Muusika- ja Teatrimaja) seniajani toiminud oma algses funktsioonis ning säilitanud algupärase välisilme ning interjöörid. 2016. aastal tunnistati hoone kultuurimälestiseks.
Paide kultuurimaja 1:100 maketi valmistasid Rein Koster ja Ants Anari, muuseumisse jõudis see 2001. aastal.
Etteütlevalt anname teada, et Eesti Arhitektuurimuuseum on alustanud koostööd Paide Muusika- ja Teatrimaja galeriiga. Esimese näitusena on selle kuu lõpust paidelastele vaadata „Metsade maa Rootsi – uus puitarhitektuur“.
Muuseum on avatud teisipäevast pühapäevani kell 11-18.
