3. Ole arhitekt!

Loodusjõud

Õppematerjal I ja II kooliastme õpilastele, eriti sobib ilmestama 4. klassi loodusõpetuse teemasid – maavärinad, looduskatastroofid. 

Küsimused aruteluks, häälestuseks:

  • Milliseid kõrgeid ehitisi tead?
  • Kuidas saab ehitada väga kõrgeid maju?
  • Millised loodusjõud võivad maju lõhkuda?

Maja välja mõeldes, peab arhitekt arvestama kliimaga, aga mitte ainult. Oluline on mõelda ka ekstreemsetele loodusjõududele nagu orkaanid, tornaadod ja maavärinad, kuidas teha nii, et need maja võimalikult vähe kahjustaksid? Videos selgitatakse, kuidas ehitada vastupidavamaid kõrghooneid, sest ainuüksi tuul mõjutab neid väga palju. 

Maailma kõrgeima hoone tiitlit on pikalt kandnud üle 800 m kõrgune Burj Khalifa Dubais. 2020. aastal peaks valmima üle 1000 m kõrgune Jeddah Tower Saudi Araabias, mõlemad pilvelõhkujad on välja mõelnud arhitektid büroost Adrian Smith + Gordon Gill. 

Euroopa kõrgeim hoone on Lakhta Center, mis on  üle 450 m kõrgune ja asub Peterburis. Eesti kõrgeimad hooned on teletorn, Oleviste kirik, Swissotel ja Tornimäe elamu Tallinnas ning Tigutorn Tartus.

Tallinna Teletorn

Teletorn – Eesti kõrgeim hoone.

Eesti kõrgeima hoone tiitlit kannab 314 meetrine raudbetoonist Teletorn, mis valmis 1980. aastal, Moskva suveolümpiamängude Tallinna purjeregatiks. 170 meetri kõrgusel asuval ümmargusel vaateplatvormil on näitusesaal ja kohvik ning seda ümbritseb Põhja- Euroopa kõrgeim avatud rõdu. Teletorni arhitektid on David Basiladze ja Juri Sinis, 2012. aastal uuendati torn KOKO arhitektide juhtimisel. 

 

Oleviste kirik

Oleviste kirik on pisut kõrgem kui 123 meetrit, seda hakati ehitama 13. sajandil, mõnisada aastat hiljem, 15.-16. sajandil toimusid kirikus suured ümberehitused. Kirikut on sajandite jooksul tabanud mitu tulekahju, pärast mida on torni taastatud ning nii on selle kõrgus on aja jooksul veidi muutunud. Praegune tornikiiver pärineb 19. sajandi esimesest poolest.  Oleviste kirik kuulub siiani maailma kõrgeimate kirikute hulka ja kuni Kölni (Saksamaal) toomkiriku valmimiseni oli see Euroopa kõrgeim ehitis. 

 

Swissotel ja Tornimäe elamu

Eesti esimesed pilvelõhkujad on terasest ja betoonist tornid, neist esimene on 113 meetrit kõrge ja teine 117, need valmisid  2006. ja 2007. aastal. Kaksiktornid kavandas Nord Projekt AS, Meeli Truu, Kersti Siimon. (Maailmas peetakse 100 meetrit pilvelõhkuja miinimuks.)

 

Tigutorn 

Tartu kõrgeim hoone on pea 90 meetrine raudbetoonist Tigutorn, mis valmis 2008. aastal. Sellest on saanud Tartu üks maamärk, mida on kaugele näha. Hoones on korterid ja selle mõtlesid välja arhitektid Ain Padrik ja Vilen Künnapu. 

 

Video vaatamise ja Eesti kõrgete hoonetega tutvumise järel ehitage ise ka üks kõrge torn ja katsetage, kuidas see tuulele või maavärinatele vastu peab. Meisterdamiseks võib kasutada erinevaid materjale – pesulõkse, kõrsi, grillpulki, jäätisepulki, paberiklambreid jne. Tee tornist foto ja katsest video ning saada see meile kadi@arhitektuurimuuseum.ee

 

  • Rotermanni soolaladu
    Kontakt
    Avatud
    • T–P 11:00–18:00
    • E suletud
    • NB! 23.02. on muuseum avatud kella 15ni ning 24.02. suletud!

    icon-youtubeicon-instagramF