Rotermanni mälumäng

Saade Ajavaod. Ärimehed err-i arhiivis, hooaeg 6, osa: 9 Rotermannid.

Rotermanni kvartali ajalugu

Rotermanni kvartal pärineb 19.sajandi algusest, see asub vanalinna, sadama ja Viru väljaku vahel. 1829. aastal rajas Christian Abraham Rotermann (saksa päritolu ettevõtlik käsitöölisest tööstur) kaubamaja Chr. Rotermann. Alguses olid kaubamaja maavaldused üle linna laiali. ²

20. sajandi alguseks kujunes Christian A. Rotermanni kaubahoovist üks Tallinna suurimaid tööstuspiirkondi. Seal tegutses puiduvabrik, tärklise- ja piirituse- puhastusvabrik, siguri- ja soolajahvatusveski, jahu- ja leivavabrik ja külmhoone. Tööstuskompleksis valmis 1861. aastal Tallinna esimene auruveski. ²

1859-1870. aastatel sai Christian A. Rotermannist Tallinna raehärra, tema tööd Rotermanni tehastes jätkas poeg Christian Barthold Johann Rotermann (1840-1912). Viimase juhtimise all suurenes tehas tunduvalt: laiendati raua- ja puidutööstust, 1879. aastal ehitati makaronivabrik, 1882. aastal tõmmati Rotermanni tehase territooriumile ka üks Tallinna esimesi eratelefoni liine, 1888.aastal ehitati Mere pst äärde uus kaubahoone ja viljaveski (Tallinna suurim) ²

1890. aastal valmis Tallinna moodsaim ja suurim mehhaniseeritud jahuveski, mille edukaim aeg oligi 19.sajandi lõpp, sest jahueksport Soome tõusis järsult. Töötajate arvu kasv oli samuti suur: kolme aastaga 22-lt tööliselt 77ni. ² Rotermanni 1912. aastal uuendatud leivatööstus oli nii uuenduslik, et sellest kirjutati lausa ajalehes, sest Rotermanni leivatehas vähendas teiste leivatehaste arvu Tallinnas märgatavalt (1911. aastal 336 tehast, 1913. aastal 246). Rotermanni tehased olid juhtivaks jahu- ja leivatööstuse ettevõtteks Eestis. Tehastes töötas 1920. aastate lõpuks üle 300 inimese. ¹

Eesti vabariigi ajal sai kaubamajast Chr. Rotermann aktsiaselts Rotermanni tehased, mille juhtimise võttis nüüd omakorda üle Christian B. Rotermanni poeg Christian Ernst August Rotermann. Viimase juhtimise all rajati kvartalisse ka Eesti üks esimesi automüügi esindusi. ²

Sõjas Rotermanni tehase hooned palju kannatada ei saanud, hävis katlamaja, mis asendati nõukogude ajal uuega. ¹ 1941-1944 (Saksa okupatsiooni ajal) jätkus töö Rotermanni leivatehase nime all. 1945. aastal AS Rotermanni tehased natsionaliseeriti ning tehastes hakkas tegutsema Viktor Kingissepa nimeline teraviljakombinaat. ² Nõukogude ajal, 1961. aastal lahutati kombinaat Kingissepa-nimeliseks Jahukombinaadiks ning Tallinna Leiva- ja Makaronikombinaadiks. ³

1980-1990. aastatel kasutas Tootmiskoondis Leibur leivatööstuse hooneid. 1970. aastate kesklinna radikaalne ümberehituskava nägi ette erakordselt laia jalakäijate bulvari kujunemist Viru hotellist, kuni sadamani. Selle plaani kohaselt oleks Rotermanni kvartal suures osas hävitatud. Sellele plaanile seisid arhitektid aktiivselt vastu ning 1981. aastal jäi ümberehituskava kinnistamata.⁴  Rotermanni kvartalis on filmitud Andrei Tarkovski film “Stalker” (1980), tänu millele on Rotermanni kvartali nõukogudeaegne olek talletatud kultuuriajalikku.²

Taasiseseisvumise ajaks oli töö tehastes peaaegu hääbunud, vaid kruubiveskis valmistati tangusid kuni 2000nda aastani.² Taasiseseisvumise ajaks olid Rotermanni tehase hooned halvas seisukorras ja nende remonti peeti ebarealistlikuks. Rotermanni kvartali ja sadama vaheline ala lõigati läbi Ahtri tänava rekonstrueerimise käigus. Ahtri tänava sõiduteede vahele jäi ka Rotermanni soolaladu, mis nüüdseks on ülej..nud kvartalist eraldatud.⁴

Enamus Rotermanni tehaste hooneid on praeguseks (al 2001.aastast), kas osaliselt või täielikult arhitektuurimälestistena riikliku kaitse all. ¹ Muinsuskaitsjad seadsid kvartali taastamisel eesmärgiks uute ja vanade hoonete sõbraliku sümbioosi, kus vanadele tööstushoonetele leitakse uus funktsioon ja kõrvutatakse neid kvaliteetse uue arhitektuuriga. Kvartali uutele hoonetele määras muinsuskaitse kõrguse piiranguks viljaelevaatori katuseharja kõrguse, milleks on 24 m.⁴

 2005-2009 aastal renoveeriti ning täiendati kvartalit paljude uute hoonetega, kus on kõrvuti palju vanu ning uusi hooneid .² 2007-2008 sai kvartali keskpunktiks linnaväljak, tekkisid uued tänavad: Roseni, Rotermanni ja Stalkeri.⁴

Uutest hoonetest esimesena valmis AB Kosmos poolt projekteeritud elu- ja ärihoonete kompleks (Must, oranž, valge ja pruun maja). Hooned on pälvinud head kriitikat, kuna pakuvad eriilmelisi ruumielamusi. Peale seda valmisid uus ja vana jahuladu (rooste fassaadiga) ning laudsepatöökoda koos kolme torniga. 2013. Valmis Rotermanni 10 ärihoone. ²

Rotermanni kvartali ajalooliselt tööstuslikud hooned võimaldasid väga julgeid ja eksperimentaalseid lahendusi üheltpoolt. Teisalt olid muinsuskaitse poolt ette seatud ka piirangud.¹ Moodne Rotermanni kvartal on ilmselt üks põhjalikumalt läbitöötatud kvartaleid Tallinnas. ²

Kasutatud allikad:

1. Hallas, K. (2000). Kümme: Eesti Arhitektuurimuuseumi aastaraatamat. Eesti Arhitektuurimuusem.Iloprint. Tallinn.

2. Jagodin, K. & Nerman, R. (2013). Jalutaja teejuht: Tallinna kesklinn. Solnessi arhitektuurikirjastus. PrintBest. Tallinn.

3. Eesti Ensüklopeedia. EE 14, 2000; muudetud 2011. Rotermanni tehased. URL:http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rotermanni_tehased2 (kasut: 04.03.2014).

4. City Invest OÜ. (2013). Rotermann. URL:http://www.rotermann.eu/et/rotermann. (kasut:05.03.2014).

Õpetajale