Sildi arhiiv: EAM 30

EAM 30 / Väike maketituur: Tallinna sadama viljaelevaator

Arhitekt Anton Klevštšinski, insener Feodor Jenakijev, 1892–1893. Makett: J. Kangro, K. Asik (puutöö), Krasimošev, O. Sakker (rauatöö), 1899. EAM MK 61

1893. aastal valmis Tallinna sadamas Viktoria kail (praeguse D-terminali tagusel alal) hiiglaslik paekivist 6-korruseline ja 30-meetrise torniosaga viljaelevaator. See oli tollase Tsaari Venemaa suurimaid ja moodsamaid, mahutades üle 3000 tonni vilja, mida mehhanismide abil sai laadida otse vaguneist laevadele. Elevaatori ehitamise idee ja tehnilise lahenduse autor oli Peterburi insener Feodor Jenakijev, arhitektuurse osa tegi arhitekt akadeemik Anton Klevštšinski. Elevaatori projekt, mida säilitatakse Tallinna Linnamuuseumis (TLM 10018 Dmk, vaata linki: https://www.muis.ee/museaalview/1700267) on omaette kunstiteos.

1899. aastal valmis hoonest ka makett, mida aasta hiljem demonstreeriti Pariisis maailmanäitusel. Detailirohke makett oli algselt 3 meetrit pikk, lisaks elevaatorile ja pikale madalale laohoonele oli maketil semafori ning pöörangutega rööbastee ja koguni kaubaaurik, millele vilja laaditakse. Elevaator on küljelt avatav, siseruumis olevaid mehhanisme sai kunagi arvatavasti liikuma panna. Maketi teekond Arhitektuurimuuseumisse on olnud pikk. Raudtee- ja Sidemuuseumi teadurilt Tõnu Tammearult saadud andmetel anti makett peale Pariisi maailmanäitust koos näitusel olnud teiste raud- ja veeteede osakonna mudelite-makettidega Peterburis asunud Teedeministeeriumi Muuseumile (hilisem Leningradi Raudteetranspordi Muuseum). Alles 1971. aastal jõudis makett Eestisse äsja asutatud Raudteemuuseumi ekspositsiooni Balti jaama hoone II korrusel. Kui muuseum sealt 1990. aastate alguses välja kolis, anti makett hoiule Eesti Ajaloomuuseumisse. Viimane kinkis selle 2000. aastal Arhitektuurimuuseumile. Palju rännanud ja paraku ka palju kannatanud makett, millest on tänaseks alles vaid elevaator ja laohoone, konserveeriti samal aastal ennistuskojas Kanut (konservaator Kalmer Allik). Tekst: Anne Lass


Veel: , ,



EAM 30 / Väike maketituur: Eesti Põllumajanduse Akadeemia (nüüd Eesti Maaülikool) õppehoone Tartus

Valve Pormeister, 1976. EAM MK 248

Eesti Põllumajanduse Akadeemia uut hoonete kompleksi hakati Tartu linna piirile Tähtvere mõisa naabrusse rajama 1960. aastatel. Arhitekt Valve Pormeister kavandas metsamajanduse ja maaparanduse teaduskonna õppehoone 1976. aastal, hoone valmis 1983. See oli toona suuremaid ja plaanistruktuurilt keerukamaid uusehitisi Tartus. Hoone koosneb kahest erineva iseloomuga hooneosast, nende vahele jääb kolm trapetsikujulist siseõue. Peafassaadi liigendavad kaarjalt eenduvad akendeta trepikojatornid. Suuremahuline silinderjas auditooriumikorpus jäi ehitamata. Maketi annetas muuseumile Eesti Maaülikool 2019. aastal. Maketi autor on teadmata. Tekst: Anne Lass

 


Veel: , ,



EAM 30 / Väike maketituur: EXPO Milano 2015 Eesti paviljon

Kadarik Tüür Arhitektid, 2013–2015. Makett: Martin Kaares, 2014. EAM MK 255

2015. aasta mais avatud Milano EXPO oli Eestile teine kord esineda maailmanäitusel oma paviljoniga. Paviljoni ideekavandi saamiseks korraldati 2013. aastal konkurss, mille võitis büroo Kadarik Tüür Arhitektid. Žürii hindas võidutöö juures paviljoni kerget ja õhulist lahendust, mängulisust ning paindlikku moodulsüsteemi. Kolmekorruseline paviljon koosnes nihkes üksteise otsa laotud pesakaste meenutavatest puiduga kaetud moodulitest. Külastajatele olid sissepääsud kolmes küljes. Esimesel korrusel tutvustasid videoinstallatsioonid Eesti loodust, eluolu ja kultuuri, teise korruse pesakastides esitleti erinevaid tooteid, ideid ja valdkondi. Oma pesakast oli ka Eesti ülikoolidel. Rahulikuks ajaveetmise kohaks oli osaliselt katuseta kolmas korrus Eestist toodud taimedega. Kaks kiikingukiike peasissepääsu hoogsalt eenduva varikatuse ees ja 34 nn energiakiike pesakastide vahel osutusid paviljoni kõige menukamateks atraktsioonideks. Ekspositsiooni disaini eest pälvis Eesti paviljon iseehitatud alla 2000 m2 paviljonide seas maailmanäituse pronksmedali (teostajad loovagentuur IDEA ja produktsiooniettevõte RGB Baltic).
Paviljoni maketi kinkis muuseumile EXPO 2020 Dubai Eesti esindus.
Tekst: Anne Lass. Maketi fotod: Liisi Anvelt

 


Veel: , , ,



EAM 30 / Väike maketituur: Paide kultuurimaja makett

Paide kultuurimaja makett, 1986. EAM MK 91

Paide kultuurimaja projekteeriti tollases Eesti Maaehitusprojektis 1984–85. Projekti autor on arhitekt Hans Kõll, konstruktorina töötas kaasa Rein Üts. Fassaadi roosakna vitraaži kavandas kunstnik Kaarel Kurismaa. Kultuurimaja unikaalsed interjöörid on sisearhitektide Tiiu Pai ja Taimi Rõugu looming, vitraažid kunstnik Kalev Roometilt. Esinduslik hoone Pärnu ja Tööstuse tänava nurgal, kuhu pidi tulema Paide uus ühiskondlik keskus, valmis 1987. 1988. aasta 1. jaanuari „Sirp ja Vasar“ avaldas esilehel fotod uuest kultuurimajast ja kirjutas:

„Järvakate unistus on täitunud – 27. detsembril avati Paide rajooni kultuurimaja. Eesti suurim, Eesti parim. Kiirelt ja hästi ehitatud, tellijale antud pool aastat enne tähtaega – taoline peaks olema perestroikahoog teistelgi ehitustel, eriti kultuuriobjektidel.“

Vaatamata sellele, et hoonele heideti toona ette ebamastaapsust ning rahutut fassaadiviimistlust, tunnistati ta 1988. aasta parimaks ehitiseks. Paide kultuurimaja (nüüd Paide Muusika- ja Teatrimaja) on seniajani toiminud oma algses funktsioonis ning säilitanud algupärase välisilme ning interjöörid. 2016. aastal tunnistati hoone kultuurimälestiseks. Paide kultuurimaja 1:100 maketi valmistasid Rein Koster ja Ants Anari, muuseumisse jõudis see 2001. aastal. Tekst: Anne Lass

 


Veel: , , ,