Täna avatud 11–18
Kogude päevik

Paldiski linna plaan 1:1000. Insener Vjatšeslav Solntsev, 1930ndad. EAM. 2.1.187

Paldiski linna plaan 1:1000

Rahvusarhiiv tuli taas muuseumile appi suuremõõtmeliste plaanide/kaartide digiteerimisel ja eelmise aasta lõpus täienes digiteeritud kaardikogu veel kuueteistkümne põhiliselt 1920.–1930. aastatest pärit asumiplaaniga. Kõik nad on huvilistele leitavad arhiivide infosüsteemi AIS abiga, kus dokumendi juures on vastav link, või siis rahvusarhiivi Saaga portaali kaudu:

Saaga; Arhitektuurimuuseumi plaanid (ra.ee)

Ja muidugi on plaanid nähtavad ja allalaetavad muuseumide infosüsteemis MuIS.

Lidia Pettai, 1961. EAM 4.13.150

Tallinna mereäärne park

60 aastat tagasi võeti Tallinna merepiiri avamine suurelt ette kavatsusega kujundada sellest sadamarajatistega roheala. Siis kuulus vanalinna vahetus läheduses asuv mereäär veel osaliselt militaartsooni ja selle avamisest linnale sai sütitav teema. Peamiselt Soome algatusel plaaniti 1960. aastatel seoses Tallinna-Helsingi laevaliini taasavamise ja reisisadama ehitusega Tallinnas kogu sadamaümbrus korda seada. Nõukogude aja jooksul õnnestus sel alal korrastada siiski vaid üksikud hooned. Tihedasse tööstuspiirkonda plaaniti uusehitisi koos Mere puiestee sihis oleva pargi peateega (nr 1), nagu rannakohvik (7), sadamahoone (3) ja laste mänguväljakud (8). Eesti Tööstusprojektis tegutses ala kallal autorite kollektiiv. Näiteks kavandas Kalju Vanaselja uusehitusi ja H. Parmasto kaldajoone kindlustamist. Mereala planeeringu autori Lidia Pettai akvarelli andis 2012. aastal muuseumile üle Reet Priilaht. Tekst: Sandra Mälk

Paul Mielberg, 1913. EAM K 37

Kellomäki motiiv

Paul Mielberg, Tartu ülikooli arhitekt ja õppejõud 1922–1940, sündis 18. märtsil 1881. aastal Tbilisis, kus ta isa, Viljandimaalt pärit Johannes Mielberg, oli füüsikaobservatooriumi direktor. 1899–1901 õppis Paul Mielberg Riia Polütehnilises Instituudis, edasi Peterburi Kunstide Akadeemias, saades 1910. aastal kunstnik-arhitekti diplomi. Pärast lõpetamist töötas Mielberg mitme nimeka Peterburi arhitekti juures. 1911–1918 oli ta vastutava arhitektina Rootsi päritolu arhitekti Fredrik Lidvali teenistuses (paar aastat enne teda töötas Lidvali abilisena ka Karl Burman), osaledes Peterburi juugendarhitektuuri selliste tähtobjektide nagu Aasov-Doni pank ning krahv Tolstoi üürimaja projekteerimisel ja ehitustööde juhtimisel. 1922. aastal tuli Mielberg Tartusse, temast sai Tartu Ülikooli ehitusõpetuse dotsent ja ühtlasi ülikooli arhitekt. Tema kavandi järgi või juhendamisel ehitati või rekonstrueeriti enam kui tosin ülikoolile kuulunud hoonet. Paul Mielbergi rollist ülikooli arhitektina kirjutas ülevaatliku artikli kunstiteadlane Andres Kurg 18. detsembri 1996 Postimehes „Arhitektist, kes kujundas ülikooli ja Tähtvere linnaosa“.

Paul Mielberg lahkus Eestist 1941 ja suri 1942 Saksamaal.
2010. aastal kinkis arhitekti tütar Olga Kompus muuseumile viis oma isa akvarelli aastatest 1911–1913. Visandilaadsetel juugendliku käekirjaga romantilistel maastikuvaadetel on Kellomäki – 20. sajandi alguskümnendi populaarne suvitus- ja väljasõidukoht Karjalas Soome lahe ääres umbes 40 km Peterburist. Meeleolukaid vaateid toonasest Kellomäkist vt videost: https://www.youtube.com/watch?v=1ACNcIEXRIM

Tekst: Anne Lass

 

Valve Pormeister, 1976. EAM MK 248

EAM 30 / Väike maketituur: Eesti Põllumajanduse Akadeemia (nüüd Eesti Maaülikool) õppehoone Tartus

Eesti Põllumajanduse Akadeemia uut hoonete kompleksi hakati Tartu linna piirile Tähtvere mõisa naabrusse rajama 1960. aastatel. Arhitekt Valve Pormeister kavandas metsamajanduse ja maaparanduse teaduskonna õppehoone 1976. aastal, hoone valmis 1983. See oli toona suuremaid ja plaanistruktuurilt keerukamaid uusehitisi Tartus. Hoone koosneb kahest erineva iseloomuga hooneosast, nende vahele jääb kolm trapetsikujulist siseõue. Peafassaadi liigendavad kaarjalt eenduvad akendeta trepikojatornid. Suuremahuline silinderjas auditooriumikorpus jäi ehitamata. Maketi annetas muuseumile Eesti Maaülikool 2019. aastal. Maketi autor on teadmata. Tekst: Anne Lass

 

Ignar Fjuk, 1982. EAM 5.4.61

Linnahalli plats & Merepargi Taimelinn Tallinnas

Tallinna linnahall valmis 1980. aasta olümpiamängude eelses ehitustuhinas, kuid hoone ümbruse kavakohase arendamiseni ei jõutud. Piirduti elektrijaama ja kaubasadama vahelise ala puhastamisega tehaste tootmisjääkidest ja vedelevatest betoonplokkidest. Samas elavnesid arutelud seni piiritsooni kuulunud ja suurtehaste hallatud rannikuala avatusest linnarahvale. Ignar Fjuk kavandas linnahalli ümber haljastatud pargiala, milles on koht ka arhitektuursetel vormidel – väravatel ja paviljonidel. Oma visiooni esitles ta 1983. aastal Tallinna Kunstisalongis toimunud Tallinna kooli grupinäitusel. Tuši- ja guaššitehnikas töö andis autor muuseumile 2002. aastal. Tekst: Sandra Mälk

Avo-Himm Looveer, 1983. EAM 4.1.6

Pirita Purjespordikeskuse jahtklubi

1980. aasta olümpiaregati eel rajati Tallinna hulganisti olümpiaehitisi, millest mahukaim oli suur purjespordikompleks. Pirita jõe suudmesse ehitatud keskusse kavandas Looveer jahtklubi hoone, paigutades selle nutikalt jõele eenduvale neemele, mis vaatas otse jõe vastaskaldale kavandatud publikualale. Joonis kujutabki klubihoone vaadet üle jõe. Algne tušijoonistus on paljundatud ja koloreeritud pliiatsitega ning valminud peale ehituse valmimist eksponeerimiseks Soomes arhitektuurinäitusel (1984). Avo-Himm Loover töötas projektiga 7 aastat. Soome Arhitektuurimuuseum andis joonise 1993. aastal Eesti Arhitektuurimuuseumile üle. Tekst: Sandra Mälk

Mart Port, 1956. EAM 10.4.12

Ehituskeraamika tehaste külastus Kiievis

Mart Pordi loomingulise komandeeringu eesmärk (1956) oli uurida, kas intensiivistunud masselamuehituse alal oleks võimalik tõsta tööstusliku ehitusviisi kvaliteeti ja kiirust. Kuuajalise reisi käigus läbis ta erinevaid linnu teekonnal Tallinnast Ukrainasse ja tagasi: Riia, Kaunas, Vilnius, Lvov, Ušgorod, Kiiev. Komandeeringu aruandes võtab arhitekt kokku, et näiteks Lätis ja Leedus on masselamuehitusega seotud ehitusvõtted siinsega üsna sarnased, aga omaette tähelepanu väärivad hoonete välisfassaadide juures kasutatud katteplaadid, mida toodeti Kiievis. Aruande üksikasjaliku pildimaterjali koguski ta just sealt. Iseäranis vaimustus ta “kabantšiku” tüüpi kohalikust savist valmistatud voodriplaatidest, mis töötati välja Kiievi Arhitektuuriakadeemias. “Kabantšikud” olid heledad plaadid, osaliselt ka õõnsad, mis paigaldati müüritisele senistest väiksemate ripptellingute abil. Arhitekt juba teadis kirjutada, et Eestis on võimalik  selle tootmiseks vajaminevat valget savi hankida Joosu karjäärist Võrumaal. Reisi käigus külastas ta keraamiliste vooderdusplaatide tehaseid “Keramik” ja “Keramblok” ning viimase punase saviga kaevandust. Ukrainlased, kellel on pikad traditsioonid savitööstuse ja ehituskeraamika alal, tutvustasid talle ka Kiievi Arhitektuuriakadeemia ehitusjärgus olevat keraamika katsetehast, kus valmisid uued ehituses kasutatavad prototüübid. Aruandes tõi ta välja, et teadmisi jagati kahepoolselt. Kiievi, Minski, Vilniuse ja Riia ehitajad olid tutvunud Tallinnas kasutatava terrassiit-pesukrohvi katmisviisiga ja kiitnud selle mooduse uuenduslikkust. Tekst: Sandra Mälk

(kliki pildil, et näha veel fotosid)