Arhiivkogu
Muuseumi arhiivkogus säilitatakse valdavalt 20. sajandist pärit materjale, ent kogule lisavad väärtust ka mõned rariteedid varasemast ajast, näiteks Toompeal paikneva Rüütelkonnahoone (Georg Winterhalter, 1848) joonised. Kogu tähtteosed on Tallinna Saksa teatri ehitamiseks korraldatud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tööd (1906) ning Estonia teatri- ja kontserdimaja (Armas Lindgren, Wivi Lönn, 1911–1912) fassaadidekoori ja interjöörikavandid. Sama ajavahemiku töödest kuulub kogusse Suur-Tallinna üldplaneering (Eliel Saarinen, 1913), mille andis muuseumile üle Tallinna linnavalitsus.
Kõige arvukamalt on arhiivkogus esindatud 1920. ja 1930. aastate materjali. Peale linna- ja aleviplaanidele sisaldab kollektsioon haldus-, äri- ja pangahoonete, samuti koolide, seltsi- ja rahvamajade ning elamute projekte. Rikkalikult on graafilist materjali Toompeal asuva Riigikogu hoone (Herbert Johanson, Eugen Habermann, 1920–1922) ja Kadriorus paikneva Vabariigi Presidendi kantselei hoone (Alari Kotli, 1937) kohta.
Kunagise ENSV Arhitektuuri Valitsuse arhiivist on pärit teise maailmasõja järgsete rajoonikeskuste ja tööstusasulate generaalplaanid, uute klassitsistlike linnaväljakute uhked akvarellperspektiivid. Ka 1960.–1970. aastatest on kogus arvukalt planeerimisprojekte, lisaks mitme tollase tippehitise – Lillepaviljoni (Valve Pormeister, 1958), EKP Keskkomitee hoone (Mart Port, Uno Tölpus, Olga Kontšajeva, 1964–1968), Viru hotelli (Henno Sepmann, Mart Port, 1964–1972) – demoplanšetid.
Päise joonis: Presidendi kantselei hoone vestibüül. Arhitekt Alar Kotli, 1937. EAM 2.9.7
Arhiivkogu loetelu:
Fond 1. Kuni 1918. aastani
Fond 2. 1920.–1930. aastad
Fond 3. 1940.–1950. aastad
Fond 4. 1960.–1970. aastad
Fond 5. 1980.–1990. aastad
Fond 6. Käsikirjad
Fond 7. Edgar Johan Kuusik (1888–1974)
Fond 8. Nikolai Kusmin (1906–1994)
Fond 9. Elmar Lohk (1901–1963)
Fond 10. Eesti Arhitektide Liit
Fond 11. Nora Tammoja (1914–1996)
Fond 12. Ernst Kesa (1910–1994)
Fond 13. Adolf Käsper (1902–1987)
Fond 14. Edgar Velbri (1902–1977)
Fond 15. Voldemar Pikson (1893–1974)
Fond 16. Anton Lembit Soans (1885–1966)
Fond 17. Robert Natus (1890–1950)
Fond 18. Otto Keppe (1903–1987)
Fond 19. Friedrich Wendach (1896–1984)
Fond 20. Hubert Matve (1929–1993)
Fond 21. Raul Kivi (1920–2009)
Fond 22. Erika Nõva (1905–1987)
Fond 23. Alar Kotli (1904–1963)
Fond 24. Johann Ostrat (1894–1979)
Fond 25. Arnold Matteus (1897–1986)
Fond 26. Lembit Aljaste (1939–1989)
Fond 27. Helgi Margna (1928–1989)
Fond 28. Ott Puuraid (1904–1986)
Fond 29. Biograafiad
Fond 30. Alates 2000. aastast
Fond 31. August Volberg (1896–1982)
Fond 32. EAS Rootsis
Fond 33. Valve Pormeister (1922–2002)
Fond 34. Dmitri Bruns (1929–2020)
Fond 35. Ethel Brafmann (1921–2005)
Fond 36. Aleksander Niine (1910–1975)
Fond 37. Ilmar Puumets (1933–2006)
Fond 38. Boris Mirov (1929–1996)
Fond 39. Villu Rohtla (1952–2005)
Fond 40. Karl ja Peeter Tarvas
Fond 41. Vilen Künnapu (s. 1948)
Fond 42. Voldemar Herkel (1929–2019)
Fond 43. Eesti Projekt
Fond 44. Endel Laasi (1904–1988)
Fond 45. Vaike Parker (1927–2012)
Fond 46. Leo Gens (1922–2001)
Fond 47. Albert Kukkur
Fond 48. Toomas Rein (s. 1940)
Fond 49. Malle Agabuš (1948–2012)
Fond 50. Henno Sepmann (1925–1985)
Fond 51. Heili Volberg (s 1925)
Fond 52. Mart Port (1922–2012)
Fond 53. Olev Randur (1928–2009)
Fond 54. Ado Eigi (1938–2008)
Fond 55. Ain Padrik (s. 1947)
Fond 56. Andres Ringo (1938–2010)
Fond 57. Olga Kontšajeva (s. 1929)
Fond 58. Uno Sisa (1931–1985)
Fond 59. Harri Kingo
Fond 60. Ants Mellik (1926–2005)
Fond 61. Maire Annus (1941–2014)
Fond 62. Salme Liiver (1909–1995)
Fond 63. Johannes Fuks (1901–1978)
Fond 64. Henn Roopalu (1918–2012)
Fond 65. Aulo Padar (s. 1940)
Fond 66. Künnapu&Padrik
Fond 67. Allan Murdmaa (1934–2008)
Fond 68. Leonhard Lapin (1947–2022)
Fond 69. Balti- ja Põhjamaade Arhitektuuritriennaal
Fond 70. August Komendant (1906–1992)
Fond 71. Heino Parmas (1930–2021)
Fond 72. Kreis, Siim ja Ausing
Fond 73. Viktoria Tallo (1920–1984)
Fond 74. Maie Rooneem (1924–2009)
Fond 75. Ülevi Eljand (1947–2023)
20. sajandi kahe viimase kümnendi projektide hulgas domineerivad võistlustööd, nende hulgas Tallinna Süda tänava kvartali (1989) ja Eesti Kunstimuuseumi (1994) projektid.
Uusimatki arhitektuuri esindavad peamiselt arhitektuurivõistlustel auhinna pälvinud tööd.
Märkimisväärse osa arhiivkogust moodustavad arhitektide isikufondid, mis sisaldavad väga erilaadset materjali: õpinguteaegseid töid, kuid ka hilisemaid projekte ja eskiise, joonistusi, fotosid, käsikirju, kirjavahetust, isiklikke dokumente ning mõnel juhul ka esemeid.
1990. aastate alguses hakkasid Eesti arhitektid üle minema digitaalsele projekteerimisele, sellega on kasvanud juba digitaalsena loodud failide osakaal ka arhiivkogus. Arhiivkogus on 14 730 säilikut.
