Luterliku kiriku kavand. Ernst Kesa, u 1933. EAM 12.2.4
Ernst Kesa õpilastöö luterlikust kirikust
Ernst Kesa üliõpilastööde hulgas, mis pärinevad tema õpingute ajast Brno Saksa Tehnikaülikoolis, torkab silma üks ebatavaline kirikuprojekt. Selle esteetika erineb märgatavalt traditsioonilisest Eesti sakraalarhitektuurist. Kesa inspiratsiooniallikate mõistmiseks tuleb esmalt vaadelda kahe ilmasõja vahelise Tšehhoslovakkia ajaloolist konteksti.
1918. aasta tähistas pöördepunkti. Iseseisva riigi loomisega asutati Tšehhi Vendade Evangeelne Kirik ning kaks aastat hiljem Tšehhoslovakkia Hussiidi Kirik, mis võttis oma südameasjaks reformaator Jan Husi (u 1370–1415) pärandi. Vastloodud kirikud sümboliseerisid noore riigi uut vaimset, rahvuslikku ja demokraatlikku identiteeti ning ühtlasi radikaalset lahtiütlemist Austria-Ungari režiimist ja traditsioonilisest roomakatoliku kirikust.
Uued kirikud pälvisid suure populaarsuse, mis tõi aga kaasa terava ruumipuuduse jumalateenistuste läbiviimiseks. See vallandas ulatusliku uute kirikute ehituslaine. Erinevalt küllusliku dekooriga katoliiklikest pühakodadest eelistasid arhitektid vormipuhtust, lihtsust ja funktsionaalsust. Hoopis ebatavaliselt, ent oma ajale kohaselt, kavandati kirikud kogukonnakeskustena, kuhu kuulusid loengusaalid, teatriruumid ja – tollal uuenduslikud – sanitaarruumid.
Kunstiajalooliselt märgib see arhitektuurikäsitlus olulist muutust Tšehhi sõdadevahelises loomingus. Püüdlus ideaalse väljendusvormi poole viis progressiivsete voolude – purismi, funktsionalismi ja konstruktivismi – omaksvõtuni. Need haakusid suurepäraselt uute koguduste väärtuste ja noore vabariigi ideaalidega. Ehituses kasutati peamiselt tollaseid moodsaimaid materjale, nagu raudbetoon, sile brisoliit-krohv (tsementkrohv), klaas, klaasplokid ja teras.
Ainuüksi Brnos ehitati 1920. ja 1930. aastatel mitmeid selliseid kirikuhooneid. Silmapaistvate näidete hulka kuuluvad Miroslav Tejci projekteeritud evangeelne kirik Židenices (1935), Josef Nováki kavandatud Husi koguduse kirik Královo Poles (1925) ja Jan Víšeki projekteeritud Husi koguduse kirik Veveřís (1928, vt ka Brno arhitektuurimanuaali).
Seda arhitektuuristiili kajastab ka üks Ernst Kesa üliõpilastöödest. Tema kavand jagab sõdadevaheliste Tšehhoslovakkia kirikutega sama vormikeelt: kõrge ja domineeriv kellatorn, lihtsad geomeetrilised mahud ning pikisuunalised klaasplokkidest aknaribad. Silmapaistvaks detailiks on aga vitraaž, mis pakub huvitavat paradoksi. Kuigi kavand sündis Brno Tehnikaülikoolis ja ühel aknal on kujutatud Jan Husi – millele viitab akna alaosas olev karikas –, on sellega kaasnevad piiblitekstid kirjutatud eesti keeles.
Joonised kinkis Eesti Arhitektuurimuuseumile 1992. aastal arhitekt Ernst Kesa.
Tekst: Lucie Janečková
