Mart Port, 1940. EAM 52.3.3

Tartu Poeglastegümnaasiumi õpetajad

2014. aastal anti muuseumile üle arhitekt Mart Pordi (1922–2012) isikuarhiiv. Lisaks projektidele, fotodele ja käsikirjadele oli selle hulgas ka mõnikümmend Mart Pordi kooliaegset tööd – linoollõiked ja karikatuurid Tartu Poeglastegümnaasiumi õpilasajakirjale „Iil“. Hea käe ja huumorisoonega Mart Pordi tehtud fotod ja joonistused illustreerivad kõiki selle ajakirja 1937.–1940. aasta numbreid, mõnedele on Mart Port kujundanud ka esikaane. Abiturientidele pühendatud erinumbris, mis ilmus 1940. aasta mais, iseloomustatakse teda (ikka läbi nalja) nii: „MART PORTI tunneb isegi tema väike vend, ammugi siis kõik Tartu koolilapsed ja muu noorrahvas. Mart on kodus igal alal ja saab oma andekuse tõttu kõigega hakkama mängleva kergusega, nii et võiks elukutse valikul rahulikult proovida vürhvliõnne. Erilise tunnustuse on ta pälvinud karikatuurimeistrina, kelle sule alt ei pääse ei õpetajad ega „ristiinimesedki“. ….“ Poeglastegümnaasiumi õpetajaid kujutavad šaržid märgusõnaga „Ilu-Eedi“ on tehtud ajakirja sama aasta loominguvõistlusele, kus nad said esimese preemia. Noorele kunstnikule on siin otseseks eeskujuks olnud 1930ndatel populaarse Nino Za karikatuurid, mida tõendavad väljalõiked saksakeelsetest seltskonnaajakirjadest. Vaimukate ja hoogsate saržide joonistamist jätkas Mart Port ka hiljem arhitektuuritudengina Tallinna Polütehnilises Instituudis.

Käesoleva aasta 4. jaanuaril möödus arhitekt Mart Pordi sünnist 100 aastat. Tekst: Anne Lass

• 1940ndad
• Mart Port

Vilen Künnapu, Ain Padrik, Maike Heido, 1994. EAM fond 66

Narva mnt ja Petrooleumi tänava maa-ala planeerimiskava

1994. aastal pöördus Künnapu & Padrik arhitektuuribüroo poole riigiettevõte “Eesti Kütus” ja palus lahendada korratu hoonestusega maa-ala Tallinna sadama lähedal. Selleks ajaks ootas ehitust Narva mnt äärde projekteeritud Eesti Metodiski kirik (toonase nimega Balti Misjonikeskuse kirik), millel oli tulevases planeeringus tähtis osa. Arhitektide pilgud suunati kirikust mere poole jäävale alale, kuhu ettevõte kavandas äri- ja büroohooneid koos elamukvartaliga. Kollaažitehnikas perspektiivvaate esiplaanil figureerivad bensiinijaam, hotell ja konverentsikeskus. Planeerimiskava üldidee seisneb kvartalisiseses radiaalsuses, mille teed lähtuvad kirikust. Kaarmotiiv läbib ka kvartali südamikus asuvaid ridaelamuid. Paraku andis majanduslikult kehval järjel ettevõttele viimse löögi 1994. aasta kütusehindade järsk tõus, millega tanklakett anti üle AS Shellile. Sellega jäi piirkonna suurejooneline terviklahendus sinnapaika. Vilen Künnapu oli nurgakvartali hoonestamisega loominguliselt seotud tegelikult juba 1991. aastal. Olud olid teps teistsugused ja piirkonda kavandati siis Ingeri-Soome Seltsi keskust. Ideeprojektis oli praeguse maamärgi, Eesti Metodisti kiriku, asemel konverentsikeskus ja kunstigalerii-kohvik. Ka selles planeeringus leidus oma koondumispunkt — vabaõhulavaga mägi, mille all asus maa-alune parkla. Hoonestuse ümber kavandas Künnapu välialad skultpuuride ja paviljonidega. Projektid pärinevad Künnapu & Padrik arhitektuuribüroo kollektsioonist, mille andsid arhitektid 2021. aastal muuseumile üle. Tekst: Sandra Mälk

• 1990ndad
• Ain Padrik
• arhitekt: Vilen Künnapu
• Maike Heido

Mart Port, 1956. EAM 10.4.12

Ehituskeraamika tehaste külastus Kiievis

Mart Pordi loomingulise komandeeringu eesmärk (1956) oli uurida, kas intensiivistunud masselamuehituse alal oleks võimalik tõsta tööstusliku ehitusviisi kvaliteeti ja kiirust. Kuuajalise reisi käigus läbis ta erinevaid linnu teekonnal Tallinnast Ukrainasse ja tagasi: Riia, Kaunas, Vilnius, Lvov, Ušgorod, Kiiev. Komandeeringu aruandes võtab arhitekt kokku, et näiteks Lätis ja Leedus on masselamuehitusega seotud ehitusvõtted siinsega üsna sarnased, aga omaette tähelepanu väärivad hoonete välisfassaadide juures kasutatud katteplaadid, mida toodeti Kiievis. Aruande üksikasjaliku pildimaterjali koguski ta just sealt. Iseäranis vaimustus ta “kabantšiku” tüüpi kohalikust savist valmistatud voodriplaatidest, mis töötati välja Kiievi Arhitektuuriakadeemias. “Kabantšikud” olid heledad plaadid, osaliselt ka õõnsad, mis paigaldati müüritisele senistest väiksemate ripptellingute abil. Arhitekt juba teadis kirjutada, et Eestis on võimalik  selle tootmiseks vajaminevat valget savi hankida Joosu karjäärist Võrumaal. Reisi käigus külastas ta keraamiliste vooderdusplaatide tehaseid “Keramik” ja “Keramblok” ning viimase punase saviga kaevandust. Ukrainlased, kellel on pikad traditsioonid savitööstuse ja ehituskeraamika alal, tutvustasid talle ka Kiievi Arhitektuuriakadeemia ehitusjärgus olevat keraamika katsetehast, kus valmisid uued ehituses kasutatavad prototüübid. Aruandes tõi ta välja, et teadmisi jagati kahepoolselt. Kiievi, Minski, Vilniuse ja Riia ehitajad olid tutvunud Tallinnas kasutatava terrassiit-pesukrohvi katmisviisiga ja kiitnud selle mooduse uuenduslikkust. Tekst: Sandra Mälk

(kliki pildil, et näha veel fotosid)

• 1950ndad
• Mart Port

Rein Heiduk, 1964. EAM 6.4.7:76. Foto Rein Vainküla

Pärnu kauplus “Silla”

1968. aastal äratas Pärnus Silla tänaval möödujate tähelepanu värskelt avatud Rein Heiduki projekteeritud uus moodsa ilmega kauplus. Klaaspaviljoni meenutav pood “Silla” peitis endas I korruse ulatuses toidukaupade ja II korrusel tööstuskaupasid. Arhitektuuriajaloolane Leonid Volkov on viidanud hoone arhitektuurist kirjutades selle seoseid nii internatsionaalse stiili kui ka 1920. aastate konstruktivismiga (L. Volkovi käsikiri “Eesti arhitektuur 1940-1989. II osa: Retrospektivismilt tagasi modernismile, lk 103). Kauplustevõrgu värske toodangu eest vastutas Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit (ETKVL), kes tihendas üle-eestilist kaubandusvõrku ja avas näiteks 1966. aastal samuti Rein Heiduki projekti järgi valminud Tapa kaubamaja. 1994. aastal andis Eesti arhitektuurile pühendatud käsikirja koos selle juurde käiva rikkaliku fotokoguga muuseumile üle Leonid Volkovi abikaasa Helga Volkov. Maja pildistas üles Rein Vainküla. Tekst: Sandra Mälk

• 1960ndad
• Rein Heiduk

Leonhard Lapin, 1986–1988. EAM fond 68

Graafiline sari “Eesti ehituskunst”

29. detsembril tähistanuks Leonhard Lapin oma 75. sünnipäeva. Lapini pärandile on iseloomulik julge modernistlik arhitektuur, ent tema looming ei piirdunud kaugeltki vaid sellega. Leonhard Lapin on välja andnud luulekogumikke ja olnud silmapaistev kunstiuuendaja. Äratuntav on tema pop-kunsti mõjutustega graafika, omanäoline arhitektoonika linnaruumis ja kunstisaalides. Leonhard Lapin on arhitektuurimuuseumile läbi aastate lahkelt toonud oma projekte ja kunstiteosed. Sel aastal saabusid siia tema pärandusega koduarhiivis olevad arhitektuurijoonised. Südamliku täiendusena kinkisid Leonhard Lapini poeg ja tütar muuseumile isa 5 värvilist kõrgtrüki tehnikas graafikat 1980. aastatest. Sari kannab nime “Eesti ehituskunst” ja kujutab erinevate meistrite loomingut 20. sajandi alguskümnenditest: Nikolai von Glehni Palmimaja, Georg Hellati juugendlikku vana Endla teater-seltsimaja, rahvusromantilist Kalevi Jahtklubi Pirital (Karl Burman), Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni Riigikogu hoonet ning Artur Perna projekteeritud Tallinna 21. Kooli. Tekst: Sandra Mälk

(kliki pildil, et näha kõiki 5 kunstiteost)

• 1980ndad
• Leonhard Lapin