1. Üldsätted

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum (edaspidi sihtasutus).
1.2. Sihtasutuse asukoht on Tallinna linn, Eesti Vabariik.
1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.
1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.
1.5. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.
1.6. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

2. Eesmärk ja selle saavutamine

2.1. Sihtasutuse eesmärk on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning vahendada Eesti arhitektuuriga seotud materjali ning panustada seeläbi valdkonna arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse.
2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;
2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud riigile kuuluvat muuseumikogu, tagab selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajaduse korral konserveerimise ja restaureerimise;
2.2.3. teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale;
2.2.4. esitab ja vahendab arhitektuuri avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu;
2.2.5. teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid;
2.2.6. korraldab koolitusi, annab konsultatsioone ja teeb ekspertiise;
2.2.7. teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;
2.2.8. tegeleb sihtasutuse tegevuse turundamisega, vajaduse korral kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid;
2.2.9. loob tingimused sihtasutuse töötajate arenguks.
2.3. Sihtasutus arvestab oma teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.

3. Sihtasutuse õigused

3.1. Sihtasutusel on õigus:
3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus;
3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige, astuda nõukogu otsuse alusel mittetulundusühingu liikmeks;
3.1.3. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi;
3.1.4. pakkuda koolitus-, majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja inventari rendi- ning turismiteenuseid;
3.1.5. anda nõukogu otsuse alusel välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;
3.1.6. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajaõiguste teostaja eelneva otsuse alusel;
3.1.7. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke toiminguid.
3.2. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust.

4. Juhtimine

4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.
4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
4.2.3. kellel on ärikeeld;
4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
4.3. Põhikirja punktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja punktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.
4.5. Sihtasutus ei korralda nõukogu ega juhatuse liikmete isikunäitusi.
4.6. Nõukogu ja juhatuse liikmed ei osale sihtasutuse korraldatavatel stipendiumi- ja näitusekonkurssidel.

5. Nõukogu

5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.
5.2. Nõukogus on kuni viis liiget, kes määratakse neljaks aastaks. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et kuni neli liiget määratakse kultuuriministri ja üks rahandusministri ettepanekul. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse üle järelevalve teostamisel.
5.3. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutajaõiguste teostaja oma otsusega, arvestades põhikirja punktis 5.2 sätestatud põhimõtteid.
5.4. Asutajaõiguste teostaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.
5.5. Nõukogu liikmed ei osale sihtasutuse korraldatavatel näitustel kujundaja, kuraatori ega tekstide autorina. Sihtasutuse korraldatavatel näitustel võivad nõukogu liikmed autorina osaleda üksnes näituse sisu eest vastutava osapoole (kuraator, töörühm, žürii vms) ettepanekul, seejuures ei maksta nõukogu liikmetele näitusel osalemise eest tasu.
5.6. Nõukogu pädevuses on:
5.6.1. juhatuse esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;
5.6.2. sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärkide ja eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;
5.6.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;
5.6.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;
5.6.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;
5.6.6. nõukogu töökorra kehtestamine;
5.6.7. asutajaõiguste teostajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi nõukogu liige, kes puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel;
5.6.8. juhatuse liikme valimiseks avaliku konkursi korraldamine;
5.6.9. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;
5.6.10. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;
5.6.11. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;
5.6.12. juhatuse liikmele põhikirja punktis 6.12 nimetatud täiendava tasu ja selle suuruse määramine;
5.6.13. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;
5.6.14. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
5.6.14.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;
5.6.14.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.
5.7. Nõuded nõukogu liikmele
5.7.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
5.7.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
5.7.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
5.7.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
5.7.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga;
5.7.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
5.8. Nõukogu liikme tasustamine
5.8.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja.
5.8.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
5.8.3. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekut.
5.8.4. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud.
5.8.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5.9.8 nimetatud kohustusi, võib asutajaõiguste teostaja otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud.
5.8.6. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
5.9. Nõukogu töökorraldus
5.9.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse nõukogu esimehe otsusega.
5.9.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses ettenähtud korras.
5.9.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.
5.9.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.
5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad lisatakse hääletusprotokollile.
5.9.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.
5.9.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed.
5.9.8. Nõukogu esimees peab asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile esitama:
5.9.8.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
5.9.8.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
5.8.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.

6. Juhatus