2. Ole arhitekt!

Küsimused aruteluks, häälestuseks

• Mida teeb insener?
• Milliseid erinevaid insenere on olemas?
• Mis on inseneri töö juures eriti oluline?

Arhitekti töö eeldab koostöö tegemist paljude erialade inimestega, insener on neist üks peamisi.

Insener, täpsemalt ehitusinsener on arhitekti parem käsi. Tema töö on teha katseid ja arvutusi, et arhitekti välja mõeldud maja püsti püsiks. Inseneri jaoks on eriti olulised teadmised matemaatikas, füüsikas ja keemias. Näiteks peab insener arvutama ehitatava hoone või silla enda raskuse ja veenduma, et see enda raskuse all kokku ei kukuks. Ta peab mõtlema,  kui palju inimesi, mööblit tehnikat jms võib ehitisse tuua. Mis juhtub, siis kui talvel hakkab palju lund sadama ning see kuhjub katusele, või kui väljas on väga tugev tuul.

Insenerid võivad katsetada erinevate materjalide koostistega ning konstruktoonidega ehk maja skelettidega. Insenerid mõtlevad välja ka sildu, tunneleid ja teid. 

Tänu headele inseneridele on valminud keerulised ehitised, Eestis näiteks Kasari sild, Vesilennukite angaarid Tallinnas, Kadrioru staadioni tribüün ja Tallinna Laululava. 

Kasari sild sai valmis 1904. aastal ja ehitati raudbetoonist. See oli pikim raudbetoonsild Euroopas ja Venemaal, 308 meetrit pikk (see on umbes sama pikk kui 75 sõiduautot üksteise järel rea moodustaksid). Silla mõtles välja ettevõte Monicourt & Eggers, mis kuulus ehitusinsener Francois Hennebique’ile. Suurtele graniidist sammastele toetuvad 13 raudbetoonist kaart. Praegu on sild jalakäijate ja jalgratturite päralt, autodele on rajatud uus sild. 

Vesilennukite angaarid valmisid 1917. aastal  ja ehitati raudbetoonist ja betoonplokkidest. Angaari sisse pidid mahtuma väga erineva suurusega lennukid (kõige suurema tiiva siruulatus võis olla isegi 105 meetrit), sellepärast ei tohtinud ruumi keskel ühtegi tugiposti olla. Taani ettevõte Christiani ja Nielseni peainsener Herluf Forchhammer mõtles välja hea lahenduse. Angaari katus, mille kohta öeldakse koorikkatus, koosneb kolmest kuplist. Keskel, kõige õhemas kohas on kuppel ainult 8 sentimeetri paksune. Selle koorikkatuse lahendus on eriline kogu maailmas tänaseni. Hoone ümberehitamise juures on palju vaeva näinud legendaarne ehitusinsener Karl Õiger, ja kaua aega kasutuseta seisnud hoone lagunev katus taastati. Praegu tegusteb hoones Meremuuseum. 

Kadrioru staadion valmis 1938. aastal ja ehitati raudbetoonist. Selle mõtles välja arhitekt Elmar Lohk, kuid väga oluline roll oli ka ehitusinsener August Komendandil. Selle hoone muudab eriliseks varikatus, mis on 12, 8 meetrit lai ning samas ainult 12 cm paks. Katuse alla mahub istuma 2000 inimest. Peale hoone valmimist polevat mõned inimesed julgenud katuse all istuda, sest kartsid selle alla kukkumist. 

Tallinna laululava valmis 1960. aastal, see on ehitatud metallist, betoonist ja puidust (katus). Laululava mõtles välja arhitekt Alar Kotli, kuid hoone valmimise juures oli insener Heinrich Laulul väga oluline roll. Tema tunnistas hoone katuse kuju teostatavaks, aga mitte raudbetoonist nagu arhitekt algul välja pakkus, vaid rippkonstruktsioonina. See tähendab, et laululava suur esikaar ehitati metalltorust, mis on täidetud betooniga ja selle külge kinnitati metalltrossid, mis ripuvad esikaarelt alla ja moodustavad katuse. Selline mõte oli nii uudne, et selle testimiseks ehitati makett, mõõtkavas 1:25. Sama maketti kasutati hiljem ka heli testimiseks. Alles hiljuti taastati laululava katus insener Karl Õigeri juhtimisel, kelle sõnutsi oli see üks tema elu kõige raskemaid ülesandeid. 

Eelnevalt oli juttu raudbetoonist, kuid mis see on?

Raudbetoon on üks enimkasutatavaid ehitusmaterjale maailmas. Betoon koosneb põletatud lubjakivi ja teiste ainete segust ehk tsemendist, kruusast/liivast ja veest. Raud muudab betooni mitmeid kordi tugevamaks. Raudbetoon tekib, kui raudvarraste peale valatakse vedel betoon, mis koos rauaga kivistub. See on väga vastupidav materjal, mida saab kasutada väga keeruliste vormide loomiseks.