Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadi makett, 1950. aastad. EAM MK 6
Tallinna tselluloosi- ja paberivabriku makett
Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut konserveeriti eelmisel aastal detailne vabrikuala makett. Tegemist on muuseumi kõige suuremõõtmelisema maketiga, mille küljepikkused on 200×260 cm. See valmistati 1950. aastate keskpaigas, kui alustati sõjas kannatanud Tartu mnt äärse Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadi tööstusala taastamistöödega. Makett seisis vabriku peahoone fuajees, et hõlbustada külaliste ja töötajate suurel vabrikuterritooriumil orienteerumist. Konserveerimistööde käigus puhastati ja parandati tugevasti tolmunud makett, muuhulgas kasutati tekstuurse pinna puhastamiseks agar-agarit. Samuti tuvastati arhiiviallikate põhjal hoonete ajaloolised asukohad. Majad otsustati parema säilivuse nimel aluselt eemaldada ja hoiustada happevabades säilituskarpides, et vähendada detailide omavahelist kokkupuudet ja nende kahjustumist. Majad on jagatud territooriumite kaupa ja iga hoone jaoks on kindel nummerdatud pesa. Maketi konserveeris Eliis Kuusk ning töid juhendas segamaterjalidest esemete konservaator Jolana Laidma.
Tänapäeval Fahle nime kandva kvartali ehitusloos on üks olulisemaid etappe 20. sajandi teine kümnend, kui Tallinna tselluloosivabriku direktor Emil Fahle ajal käsile võetud uuenduste käigus ehitati mitmeid silmapaistvaid hooneid. Maketil on need kujutatud mõõtkavas 1:100. 1908–1910 aastail rajati nn esimene paberivabriku hoone (projekteerinud Otto Schott) ja 35-meetri kõrgune betoonist leelisetorn (1908). Järgnevatel aastatel rajati arhitekt Jacques Rosenbaumi projektide järgi juugendlik pritsimaja Masina tänava nurgal (1911) ja vabriku peakontor (1915). Vabrik toimis 1994. aastani. 19. sajandil tegutsema hakanud suure territooriumiga vabrik on tänapäeval taastatud moodsaks elu- ja ärikvartaliks.
Makett saabus muuseumisse 1994. aastal ja seda eksponeeriti 2006.–2015. aastatel muuseumi püsiekspositsioonis. Tekst: Sandra Mälk
