Täna avatud 11–18
Kogude päevik

Fotol vasakul Edgar Johan Kuusik, paremal Hanno Kompus, keskel Leopold Tõnson ja Ferdinand Lindeman. Foto autor teadmata, 1911. EAM.7.4.125

Edgar Kuusik ja Hanno Kompus süstaretkel

1911. aasta juulis võtsid kolm Kalevi spordiseltsi liiget Leopold Tõnson, Voldemar Kuusner ja Ferdinand Lindemann teadaolevalt esimestena ette süstaretke Tallinnast Helsingisse. Haarava loo sellest avaldas Postimehes Annika Tallo, Ferdinand Lindemani tütretütar. Loomulikult ärgitas see järele tegema. „Parajasti siis, kui Wellamo peale endi laevakesi tellisime, tulivad sadamakail kaks tuttavat nägu süstadega nähtavale, ei teadnud kohe meelde tuletada, kus neid näinud oled, kui juba sula eesti keele tervitus neis Piritalt järele sõitnud noori Vironia mehi ära tunda laskis. Needki kalevlased olivad neljapäeva hommikul Aegnasse sõitnud, sealt vaikse ja ilusa ilma meelitusel end Revalsteini usaldanud, kust Porkkala poole sõidetud.“ (Kolm kanget süstadega üle lahe Soome: Voldemar Kuusneri reisikiri aastast 1911. Postimees, 8. juuli 2023). Need kaks uljast reisiselli olid arhitektuuritudengid Edgar Johan Kuusik ja Hanno Kompus. Vilumatusest ja oma jõudu ülehinnates olid noored mehed teekonna lõpus siiski sedavõrd väsinud, et jätkasid aurikul. „Nüüd Helsingis alles märkasid sõbrad, et neil Tallinna tagasisõiduks raha puudub. Mis teha! Siis meenusid neile Saarinen ja Lindgren. Ent visiidi tegemine kostüümis, mis koosnes ainult pükstest ja võrksärgist, ei tahtnud hästi minna. Kuna Saarinen tundus oma projektide järgi ligipääsmatuna, otsustati minna Lindgreni juurde … Lindgren võttis sõbrad puudulikust rõivastusest hoolimata sõbralikult vastu, andes neile kümme rubla ja paludes ka rulli jooniseid „Estonia“ ehitusele kaasa viia. Joonistest oli ehitusel muide alaline puudus.“ (Edgar-Johan Kuusik. Mälestusi ja mõtisklusi. I osa. (2011). Edgar Johan Kuusiku isiklikust arhiivist pärit fotol demonstreerib reisiseltskond juba kodus. Tekst: Anne Lass

Kunstimuuseumi fuajee, 1937. EAM 7.1.74

EAL 100 / Edgar Johan Kuusik

Üks uusimaid täiendusi Edgar Johan Kuusiku isikuarhiivis on talle omaselt detailne pliiatsijoonistus Eesti Kunstimuuseumi fuajeest. See kuulub 1937. aastal uue hoone jaoks korraldatud järjekordsel arhitektuurivõistlusel Kuusiku ja Erich Jacoby esitatud projekti hulka, mis kuulutati peapreemia vääriliseks. Hoone asukohaks polnud määratud mitte praegune KUMU asukoht Kadriorus, aga südalinn Mere pst-l niinimetatud Rahvaaias. Projekt jäi Teise maailmasõja tõttu teostamata. 1922. aastast alates oli Edgar Johan Kuusik vabakutseline arhitekt, aga ka pedagoog sisearhitektuuri vallas ja mööblidisainer, kes on üks 1920.–1930. aastatel enim avalikku ruumi kujundanud arhitekte. Kuusiku meisterilik joonistusgraafika lummab tihti oma detailirohkusega. Projekti esinduslikule väljanägemisele ta mööndusi ei lubanud.

Edgar Johan Kuusik (1888–1974) kuulus koos 14 arhitektiga 1921. aastal loodud Eesti Arhitektide Ühingu (nüüd Arhitektide Liit) asutajate hulka. Koos Eugen Habermanniga oli ta üks EAÜ põhikirja koostajaid. Joonistuse kinkis 2020. aastal muuseumile Edgar J. Kuusiku perekond. Tekst: Sandra Mälk

 

 

Edgar Johan Kuusik, 1931. EAM 7.1.76

Vabadussõja monumendi võistlustöö „Mälestis-ehis“

Vabadussõja võidu monumendi rajamise lugu algab 1920-ndatel, kui Vabaduse platsil seisnud Peeter I kuju 1922. aastal maha võetakse ja otsustatakse selle asemele püstitada Vabadussõja ausammas. Monumendi rajamine jääb venima ja Edgar Johan Kuusiku kavandatud massiivne kuupjas paekivist mälestusehitis-mausoleum püstitatakse 1928. aastal hoopiski Kaitseväe kalmistule. Kui 1930. aasta lõpus kuulutatakse välja konkurss Vabadussõja monumendi rajamiseks Harjumäele Komandandi tee ja Kaarli puiestee vahele jäävale nõlvale, esitab Edgar Johan Kuusik koostöös Elmar Lohkiga võistlusele kaks varianti. Võistlustöö märgusõnaga „Mälestis-ehis“ kordab sama motiivi, mis mälestusmärk-mausoleum kalmistul – massiivne kuupjas maht nelja ilmakaare poole avaneva võlvkaarega. Auhinna pälvib siiski autorite teine ja märksa suurejoonelisem lahendus „Pro Patria“. Hiljem kasutab Kuusik sama stilistikat Kaitseväe kalmistu väravaehitise juures (1938). Vabadussõja monumendi võistlustöö „Mälestis-ehis“ annetas E. J. Kuusiku perekond muuseumile 2021. aastal. Üsna halvas seisukorras joonised konserveeriti ennistuskojas Kanut.
22. veebruaril möödub eesti arhitektuuri suurkuju Edgar Johan Kuusiku sünnist 135 aastat.
Tekst: Anne Lass

Anton Soans, Edgar Johan Kuusik, 1932-1933. EAM 16.1.39

Kunstihoone fassaadi visandid

Arhitektide Anton Soansi ja Edgar Johan Kuusiku projekti järgi valminud Tallinna Kunstihoone on funktsionalismi üks silmapaistvamaid näiteid, olles esimene kunstnike tarbeks kavandatud hoone Eestis. 1933. aasta kevadel lõppenud avaliku arhitektuurikonkursi võitis Anton Soans, kes koos Edgar Johan Kuusikuga hoone projektiga edasi töötama hakkas. Sobivaima fassaadilahenduse leidmiseks skitseerisid arhitektid hulga erinevaid lahendusi – visanditel on kujutatud hoone sissepääsu, akende paigutuse ja fassaadil olevate detailide erinevad võimalused. Hoone fassaadilahendus muutus veidi ka ehitustööde käigus, kui esialgselt plaanitud ümaraknad asendati vertikaalsete niššidega. Tallinna Kunstihoonele pandi nurgakivi 29. augustil 1933 ja avati pidulikult kunstinäitusega 15. septembril 1934. aastal. T-kujulise põhiplaaniga algselt viiekorruselise hoone kaasaegust rõhutab hoone peasissepääsu tagasiastumine tänavajoonest ja esifassaadi keskosa toetumine kahele tugisambale, samuti hoone lame katus. Omanäoline on hoone keskosas paiknev justkui raami sisse paigutatud klaasekraan, mis seob fassaadil üheks erinevatel korrustel asuvad kunstnike ateljeed, büroopinnad ja näitusesaali. 1937. aastal paigutati fassaadil olevatesse niššidesse skulptor Juhan Raudsepa kavandatud pronksist figuurid „Töö“ ja „Ilu“. 1962. aastal ehitati Edgar Johan Kuusiku projekti järgi ümber Kunstihoone viimane korrus, mille tulemusel sai maja sama kõrge kui kõrval asuv Kunstifondi hoone (arhitekt Alar Kotli). Arhitekt Anton Soansi isikufondi kuuluvate  fassaadijooniste visandid annetas 1993. aastal muuseumile tema poeg Ado Soans. Tekst: Anna-Liiza Izbaš

(kliki pildil, et näha veel jooniseid)