Narva. Daatšast paleeni

Narva muuseumil koos näitusega valminud raamat valgustab linna minevikku tänapäevase keskkonna kaudu ning suunab leidma linnast väga palju avastamisrõõmu.

Peamine tähelepanu raamatus on allesolevatel objektidel ja kihistustel; hävinud pärandil, mida sõdade tallermaaks olnud linnas on palju, peatutakse vähem. Siin on nii Hermanni linnus ja teised kaitserajatised, raekoda ja vanalinna vähesed säilinud majad, Kreenholmi uhke tööstuspärand, aga ka kaasaegse Eesti üks silmapaistvamaid ehitisi – Tartu Ülikooli Narva kolledž. Siin on olemas tüüpelamutega nõukogudeaegsed mikrorajoonid ning vahvate isetekkeliste rajatistega aianduskooperatiivid, sest just neist tänapäevane Narva paljuski ju koosneb. Lisaks käsitletakse tänapäeva Narva ühe olulisema kaubaartikli – elektrienergia – tootmist ja sellega seotud rajatisi. Samuti on heidetud pilk militaarobjektidele ja monumentidele ning Narva jõe kallaste etniliselt kireva elanikkonna minevikule ja tänapäevale.

Raamat käsitleb nii omaette linnana kui ka Narva linnaosast välja kasvanud Jaanilinna, kus olulisima maamärgi – linnuse – kõrval on esile toodud arhitektuuriliselt mitmekihiline ja seni paljude jaoks avastamata Parussinka linnaosa. Ning kõiki asulaid liidab ja lahutab  Narva jõgi.

Autorid ja Madis Tuuder ja Karin Paulus

Kirjastas Narva muuseum