Dekoratiivväljaku projekt
Nora Tammoja, 1955. EAM 11.1.19
Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppe- ja katseaia juurde Mäekalda tänaval kavandas Nora Tammoja dekoratiivväljaku, mille eesmärgiks oli anda ülevaade ehisaianduslikest elementidest, nende kasutamisest nii parkides kui avalikes ja eraaedades. Väljaku rajamiseks eraldati õppe- ja katseaia põhjapoolne osa, puuviljaaia ja puukooli vaheline ala. Dekoratiivväljaku taimevalik oli rikkalik ja värviküllane, esindatud olid olulisemad ilupuud ja -põõsad, hekitaimed ja lillesordid. Väljaku keskne osa kavandati arhitektooniliseks aiaks. Võrestikseintega ja väänkasvudega aiamaja-lehtla ühes laua ja toolidega pidi paiknema kõrgemal aiaosal. Tehisveekogu väljaku keskel oli ette nähtud veefloora ja -fauna kasvatamiseks. Korrapäraste hekkide ja lillepeenarde ning vabakujuliste kiviktaimlate vahel oli oma koht eriilmelistel käiguteedel, aiapinkidel ja laste liivakastil, dekoratiivsetel aiavaasidel aga ka lindudele mõeldud jooginõul. Tekst: Anna-Liiza Izbaš
(kliki pildil, et näha rohkem)
Veel: 1950ndad, maastikuarhitekt: Nora Tammoja
Sindi Lastepark
Nora Tammoja, 1964. EAM 11.1.32
Aiandusarhitekt Nora Tammoja on koostanud arvukalt linnade haljasalade, kalmistute ja laste mänguväljakute haljastusprojekte. Sindi Lastepargi kavand valmis 1964. aastal, projekti kaasautoriks oli arhitekt Kaarel Pedak. Lasteparki kavandati mängumajad ja varjualused, tunneliga ronimis- ja kelgumägi, kiikumisväljak, liiklusrada, liivakast ja robinsoniväljak. Pargi ehitusplatsil ehk robinsoniväljakul oli lastel võimalik nii arhitekti, ehitaja kui planeerija ametit proovida ning vastavalt kujutlusvõimele erisuguseid ehitisi rajada. Ehitamiseks vajalik paigutati platsil asuvasse materjalilattu, kuhu koguti kokku erinevatest ehitustöödest üle jäänud laua- ja vineeritükke, palke, praaktelliseid, katusekive ja muid materjale. Ehitamist peeti ennekõike poiste tegevuseks, mistõttu kavandati parki eraldi tüdrukute mängunurk. Lillepeenraga ääristatud mängumaja koosnes mitmest toast, millest ühes oli mängupliit, samuti oli seal pood-apteek. Pargi keskel paiknes kahesuunaline liiklusrada, kus sai jalgratta või mänguautoga sõites liiklusreegleid tundma õppida. Sõiduteel olid jalakäijate ülekäigukohad ja selle ääres liiklusmärgid, raja keskosas asus liikluskorraldaja seisukohaks mõeldud ringliikluse saar. Mitmesuguste mänguelementidega Sindi Lastepark oli peamiselt mõeldud eelkooliealistele lastele ja nooremate klasside õpilastele. Muuseumi arhiivis oleva projektifoto (EAM 11.1.69) tagaküljele on märgitud, et töö pälvis 1964. aastal Moskvas toimunud Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel hõbemedali. Lastepargi ehitustöödega alustati 1965. aastal, kuid tõenäoliselt kõik plaanitu siiski teoks ei saanud. Tekst: Anna-Liiza Izbaš
(kliki pildil, et näha veel jooniseid)
Veel: 1960ndad, maastikuarhitekt: Nora Tammoja
