Urbatekt varjatud maailmas. François Schuiteni ja Benoît Peetersi arhitektuurikoomiksid

III

Korrus

18.06. – 08.11.2020

Belgia kunstniku François Schuiteni (1956) ja Prantsuse kirjaniku Benoît Peetersi (1956) loomingu näitusel kohtuvad koomiksikunst ja arhitektuurne graafika. Graafiliste romaanide sarja „Les Cités obscures“ („Varjatud linnad“) tegevus toimub Vastasmaal – müstilisel planeedil, mis jagab Maaga orbiiti, kuid on meie jaoks Päikese taga varjul. Selle kujuteldava tsivilisatsiooni asukad seisavad silmitsi meilegi tuttavate probleemidega, nagu linnaruumi reorganiseerimine või pärand vs. uue ihalus, jäädes kangelaste ja antikangelastena tihti arhitektuursete ideede ja jäikade süsteemide risttuulde.

„Varjatud linnade“ sarja loomist alustasid lapsepõlvesõbrad Schuiten ja Peeters 1980. aastatel. Näitusele on valitud nende töid neljast kroonikast: „La Fiévre d’Urbicande“ („Segadus Urbicande’is“), „La Frontiére Invisible“ („Nähtamatu piir“), „Brüsel” ja „L’Enfant penchée“ („Kaldus tüdruk“).

Näitus avatakse 18. juunil. Näitusega ilmub eesti keelde tõlgitud graafiline romaan „Segadus Urbicande’is“ („La Fiévre d’Urbicande“). Tõlkinud Anu Lutsepp, keeletoimetaja Kaja Randam, küljendaja Koit Randmäe

Benoît Peetersi ingliskeelne loeng „Varjatud linnadest (Les Cités obscures) toimub 9. septembril Eesti Arhitektuurimuuseumis Elava Ruumi loengusarjas.

Kuraatorid: Sandra Mälk, Benoît Peeters
Tõlge prantsuse keelest: Anu Lutsepp
Tõlge inglise keelde: Päevakera
Tekstid: Sandra Mälk
Keeletoimetus: Kristel Ress (OÜ Päevakera)
Joonistused: Kuningas Baudouini Fondi François Schuiteni arhiiv Bibliotheca Wittockianas (Belgia)
„Segadus Urbicande’is“ digitaalne värvimine: Jack Durieux
Siiditrükitehnikas graafiliste lehtede trükk: Numéris’Art (Belgia)
Raamimistööd: OÜ Järsi
Toetajad: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Prantsuse Suursaatkond Eestis, prantsuse instituut
Täname: Anne-Sophie Doms ja Julie Lenaerts (Kuningas Baudouini Fond), Géraldine David ja Chloé Brault (Bibliotheca Wittockiana), Eesti koomiksiselts, Jérôme Allard, Eilko Bronsema, Eike Eller, Kadri Jauram, Mari Laaniste, Triin Ojari

 

Kunstnik François Schuiten on sündinud 1956. aastal arhitektide peres. Tema loomingut on tugevalt mõjutanud ka arhitektist vend Luc Schuiten.

17aastaselt avaldas Schuiten oma esimese koomiksi Prantsuse ajakirjas Pilote. Seejärel avaldati ta töid eksperimentaalajakirjas Métal Hurlant, USA fantaasiakunsti- ja koomiksiajakirjas Heavy Metal ning avangard-autorikoomiksi ajakirjas Le 9ème Rêve.

Schuiteni armastus arhitektuuri vastu on kõige ehedamal kujul väljendunud graafiliste romaanide sarjas „Les Cités obscures“ („Varjatud linnad“), mida ta hakkas looma koos lapsepõlvesõbra Benoît Peetersiga 1980. aastatel. Sarja sündmused toimuvad sageli retrofuturistlikus, meie maailmaga sarnanevas paralleelmaailmas, mille keskmes on fantastilised linnad ja ehitised. Koomikseid avaldas ta esialgu Belgia koomiksiajakirjas À Suivre. Neist on praeguseks ilmunud 12 kroonikat ja mitu muud publikatsiooni. Sarja on saatnud suur menu ja see on tõlgitud rohkem kui 10 keelde.

Schuiteni huvi siduda tehnoloogia arengut arhitektuuriga ilmestab tema raudteest rääkiv raamat „La Douce“ (2012), mille kaane sisepilte võib vaadata liitreaalsuses. 2019. aastal valmis tal graafiline romaan „Blake & Mortimer“, mis on pühendatud Belgia koomiksikunstnikule Edgar P. Jacobsile. Schuiteni looming ei piirdu koomiksikunstiga. Ta on töötanud kunstilise juhina mitmes filmis, nagu „The Perils of Gwendoline“, „Taxandria“, „The Golden Compass“ ja „Mars et Avril“. Praegu kirjutab ta muu hulgas koos Benoît Sokali ja Martin Villeneuve’iga filmi „Aquarica“ stsenaariumi. Koostöös Alexandre Obolenskyga on ta mitme Brüsselis asuva monumentaalse koomiksiteemalise sgrafiito autor ja koos disainisid nad ka aurupungi stiilis Arts et Métiers’ metroopeatuse Pariisis.

 

Kirjanik ja kriitik Benoît Peeters on sündinud 1956. aastal Pariisis. Ta on õppinud Sorbonne’i Ülikoolis filosoofiat ja kaitsnud École des Hautes Études en Sciences Socialesis magistrikraadi Roland Barthes’i juhendamisel.

1976. aastal avaldas Peeters oma esimese romaani „Omnibus“, millele järgnes romaan „La Bibliothèque de Villers“ (1980). Sellest alates on ta avaldanud üle 60 publikatsiooni. Koomiksikunstnik Hergé uurijana on tal ilmunud uurimuslikke raamatuid, nagu „Le monde d’Hergé“ („Hergé maailm“) ja „Hergé, fils de Tintin“ („Hergé, Tintini poeg“). Samuti on ta kirjutanud esseid Alfred Hitchcocki, Rodolphe Töpfferi, Jiro Taniguchi ja Chris Ware’i loomingu ainetel.
Koos François Schuiteniga on ta aidanud päästa ja restaureerida Victor Horta projekteeritud esimese juugendstiilis hoone Maison Autrique (1893) Brüsselis.

Peetersiga on koostööd teinud ka kunstnik Frédéric Boilet, fotograaf Marie-Françoise Plissart, helilooja Bruno Letort ning filmirežissöörid Raúl Ruiz ja Jaco Van Dormael. Ta on mitme lühi- ja dokumentaalfilmi ning täispika filmi „Le Dernier plan“ autor.

2012. aastal avaldas Peeters filosoof Jacques Derrida biograafia, mis on nüüdseks tõlgitud seitsmesse keelde. 2020. aastal ilmub Peetersi sulest ungari psühhoanalüütiku Sándor Ferenczi biograafia. Praegu töötab Peeters Suurbritannias Lancasteri Ülikoolis koomiksikunsti ja graafilise ilukirjanduse külalisprofessorina.