Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil
Näitus annab esmakordselt ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist – hoonetest, mis muutsid puhkamise 20. sajandil suurele osale inimestest kättesaadavaks. Sissevaade seni vähe uuritud teemasse avab nii puhkamisega seotud süsteemi, määruste ja normidega reguleeritud arhitektuurset konteksti kui ka tutvustab silmapaistvamaid hooneid. Suvilast või puhkebaasist sai oluline tahk nõukogude aja elukorralduses – institutsionaliseerunud ja isiklike maailmade kõnekas kohtumispaik.
Massipuhkuse teke sellisena, nagu me seda tänapäeval teame, on seotud eelkõige Teise maailmasõja järgse heaoluühiskonna ülesehitamisega, mil puhkuse veetmine väljaspool kodu muutus laialt kättesaadavaks. Nõukogude Liidu tingimustes tähendas see riiklikult organiseeritud võimalusi vaba aja veetmiseks ja puhkeasutuste võrgu rajamist kui osa kommunistlikust õnnelubadusest.
Puhkamisest sai iga inimese õigus ning riik soodustas kõigiti selle eri vormide välja arendamist. Ehkki puhata ihaldati kõige rohkem kuurortlinnade sanatooriumites ja need on puhkeehitistest seni enim arhitektuuriajaloolaste tähelepanu pälvinud, ehitati nõukogude ajal Eestis massiliselt isiklikke suvilaid ja asutuste puhkebaase.
Puhkusevõimaluste mitmekesistamiseks rajati ka kämpinguid ja telkimislaagreid, turismibaase ning lastele pioneerilaagreid. Uus puhkearhitektuur tähendas lisaks linnalähedaste suvilarajoonide tekkele modernismi levikut linnadest väljapool. Arhitektile andsid sellised loodusesse sobitatud hooned võimaluse suuremaks mängulisuseks, sõltuvalt tellija ambitsioonidest võis tulemuseks olla täie õigusega ajastu arhitektuuri paremikku kuuluv teos.
NB! Palume mõistvat suhtumist seoses praeguse olukorraga, palume muuseumis olla hajutatult, kohustuslik on kanda maski. Kui tunned end haigena, jää koju!
Kuraatorid: Epp Lankots, Triin Ojari
Näituse kujundajad:
Silver Liiberg, Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör (Öö-Öö arhitektid)
Graafiline kujundaja: Laura Pappa
Video: Mart Taniel
Arhiivikaadrite montaaž: Reio Avaste
Tõlge: A&A Lingua
Keeletoimetaja: Mari Klein
Toetajad / Supporters:
Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ernst Kesa fond, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Näitusega kaasneb mahukas ja pildirohke kataloog.
