Sõdadevaheline arhitektuur Kaunases

16.01. – 09.03.2014

Kaunase sõdadevaheline arhitektuur esindab olulist peatükki Baltikumi moodsa arhitektuuri ajaloos. Kahe aastakümne vältel oli Kaunas Leedu pealinn, muutudes tähtsusetust provintsilinnast regiooni oluliseks arhitektuurikeskuseks, mis oli kursis Euroopa moodsa arhitektuuriga ning tõlgendas seda kohalikus kontekstis. Sõdadevahelise perioodi arhitektid olid eeskujuks hilisematele Leedu arhitektide põlvkondadele, kas otseselt kui õppejõud Nõukogude ajal või pakkudes veel noorematele taustsüsteemi, viite- ja puutepunkti Leedu professionaalse arhitektuurikultuuriga.

Temaatiliselt jaotub näitus kaheks – avalikud hooned (pangad, kliinikud, kirikud, büroohooned jne) ja elamuarhitektuur (kortermajad, villad). 1920.–1930. aastatel valminud suurobjektid nagu Vytautas Suure Muuseum (1930–1936) ja Ülestõusmise kirik (1933–1940) ning kompaktsed ja stiilsed korterelamud ilmestavad Kaunase linnapilti tänaseni, luues Kaunase südalinnas tervikliku miljöö. Kokku on fotode ja plaanidega eksponeeritud 40 objekti.

Kaunasel on veidi ka otseseid seoseid Eesti arhitektuurilooga. 1931. aastal tegid eestimaalased puhta töö Kaunase ohvitseride kasiino rahvusvahelisel arhitektuurikonkursil: võitsid Herbert Johanson ja Elmar Lohk, teise koha pälvisid August Volberg ja Erika Nõva, kolmanda Aleksandr Wladowsky; lõpuks realiseeriti küll Leedu arhitekti Stasys Kudokase kavand (1935–1937, näitusel eksponeeritud). 1940. aastal esitas Anton Soans võistlustöö ka Leedu riigipalee konkursile. Nõukogude ajalgi suhtlesid Eesti arhitektid tihedamini just leedukatega, seda nii isiklike sidemete kaudu kui ka üleliiduliste arhitektide kongresside ajal Moskvas.

Näitusega kaasneb kaks trükist. Väikese inglisekeelse kataloogi näitusel eksponeeritud hoonetest saab külastaja kaasa võtta. Leedu- ja inglisekeelne suureformaadiline album-kataloog sisaldab põhjalikumat ülevaadet teemast (rohkem kui kaks korda enam objekte) ja ühtlasi Leedu sõdadevahelise arhitektuuri ühe parima asjatundja Jolita Kančienė ülevaatlikku artiklit. Albumit on võimalik osta muuseumi raamatupoest.

Käesolevat näitust eksponeeriti esmakordselt möödunud sügisel Kaunase Arhitektuurifestivalil. Tallinna näituse avamisel 16. jaanuaril 2014 pidas kuraator Gintaras Balčytis sissejuhatava loengu. Hr. Balčytis on arhitekt ja partner Kaunase arhitektuuribüroos Dvieju Grupe, ühtlasi dotsent Kaunase Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonnas ja Kaunase Arhitektuurifestival 2013 direktor. Näituse avas Leedu suursaadik, Tema Ekstsellents Hr. Neilas Tankevičius.

Eesti Arhitektuurimuuseumis jääb näitus avatuks 9. märtsini 2014.

Autorid: Gintaras Balčytis, Jolita Kančienė, Gintaras Česonis, Asta Prikockienė, Mykolas Drunga ja Gediminas Saulis

Tallinna näitus: Mait Väljas, Sandra Mälk ja Kristo Kooskora (Eesti Arhitektuurimuuseum)

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Leedu Suursaatkond Eestis