Europan 10

III

Floor

12.03. – 02.05.2010

Lõppenud on üle-Euroopalise arhitektuurivõistluse Europan kümnes võistlustsükkel. Juubelivõistlusel osales Eesti ühe võistlusalaga Tallinnas, Linnahalli ja Kultuurikatla vahelisel alal.

Europan on rahvusvaheline üle-Euroopaline linnaplaneerimise ja arhitektuuri ideevõistlus, mida peetakse iga kahe aasta tagant. Iga kord meelitab see osalema umbes kümneid tuhandeid noori (alla 40) arhitekte ja linnaplaneerijaid üle kogu Euroopa.

EUROPAN on samuti Euroopa föderatsioon, mis koosneb rahvuslikest organisatsioonidest, kes korraldavad arhitektuurivõistlust oma riikides. Võistlus algab kõigis Euroopa korraldajamaades üheaegselt, ühe kindla teemaga ning ühise eesmärgiga luua euroopalikku linnakeskkonda läbi avaliku ruumi ja elamuehituse kavandamise. Võistluse eesmärgiks on samuti võidutöö ideede realiseerimine ehitise või uurimisprojektina.

EUROPAN 10 võistlusele oli välja pakutud 62 võistlusala 19 riigis. Üldiseks teemaks oli “Euroopalik linn – uute linnakeskkondade loomine läbi uute alade hõivamise, olemasolevate taaselustamise ning ümberstruktureerimise.” Sarnaste probleemitõstatustega võistlusalad grupeeriti vastavalt kolme alateema alla, milleks oli „Taasloomine“, „Taaselustamine“ ja „Koloniseerimine.“ Tallinna võistlusala käsitleti teema all „Taaselustamine“, mille all mõeldi ühe grupi elanikkonna liikmete organiseeritud ja sihipärast tegevust uue kultuuri loomise nimel. Europan 10 raames puudutas see alasid, kus põhiküsimuseks oli: kuidas saab linnaelu intensiivistada paikades, mis on nii ruumiliselt kui sotsiaalselt maha jäetud. Samasse gruppi Tallinnaga kuulusid ka Graz (A), Neuchâtel (CH), Guben (D), Heidelberg (D), Cáceres (E), Lissabon(P) ja Varssavi (PL), kus käsitleti suurt tähtsust linnaruumis omavaid lineaarseid ruume. Osavõtjatelt oodati lahendusi, kuidas saab neid siduda ümbritsevaga nii, et nende kasutatavus avaliku ruumina kasvaks.

Tallinna võistlusala suurusega ca 3,4 ha paikneb kahe olulise kultuuriobjekti ning tulevase linnavalitsuse hoone vahel. Võistlusalast idapool asub Linnahall, mis valmis 1980. aastal. Linnahalli hoone on nii projekteeritud, et sellest on võimalik üle jalutada ning hoonet ennast kasutada kui linna avalikku ruumi. Vana elektrijaam, mis paikneb võistlusalast lõuna pool, on praegu kasutuses Kultuurikatlana, kus korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Võistlusala ja Kultuurikatla vahele on planeeritud uus kontor/kortermaja. Võistlusalast otse lõunasse paikneb uue linnavalitsusehoone krunt. Hoonele korraldati rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille võitis tuntud Taani firma BIG.

Linnahalli põhjapoolset osa kasutatakse Tallinn-Helsingi kiirlaeva terminalina. Sadam ja terminal on planeeritud sellel kohal edasi funktsioneerima ka tulevikus.

Vee-äärne roheala oli vanasti kalapaatide sadam. Praegugi on plaan väikeses mahus sadama funktsioon sellele alale tagasi tuua. Kalasadamasse on planeeritud ka kalaturg. Kalaturu hoone oligi ainus teadaolev programmielement võistlustingimustes.

Uuringualasse jääb peamiselt suurt roheala enda alla võttev keeruline liiklussõlm, milles ristuvad sadama ja linnasuunaline liiklus, sadama ja Põhja Tallinna vaheline liiklus ning Põhja Tallinna ja südalinna vaheline liiklus, mida läbib veel lisaks Kopli trammiliin. Sellele alale otsitakse lahendust, mis võimaldaks paremini kasutada antud ulatuslikku avalikku ruumi.

Tallinnal on hästi säilinud selgepiiriline vanalinn, mis paikneb suhteliselt lähedal võistlusalale. Uus linnakeskus on kujunemas põhja-lõuna suunas, paralleelselt vanalinnaga, Viru väljakult sadama suunas. Selline areng ühtib Tallinna linna visiooniga avada linn merele ehk ühendada mereäär ülejäänud linnakeskusega. Linn tegi olulise otsuse paigutada uus linnavalitsuse hoone mere lähedale lootuses, et selline liigutus elavdab seda ümbrust ning meelitab juurde uusi arendusi, tuues sellega funktsioneerivat linnakeskust merele lähemale.

2011. aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn, mille üks programmielement on luua mereäärne kultuurikilomeeter, mille osaks on ka käesoleva võistluse ala.

Võistlusalal on eeldusi saada oluliseks avalikuks linnaruumiks, mis ühendab mitut tähtsat ühiskondlikku hoonet. Võib ennustada, et võistlusala hakatakse kunagi tihedalt kasutama avaliku ruumina. Võistlusalast jookseb läbi ka rannapromenaad, mis on planeeritud 27 km pikkusena ääristama kogu Tallinna rannikuala. Kuidas kujundada rannaala, et see muutuks inimestele atraktiivseks?

Võistlustöödelt oodati lahendusi uue avaliku linnaruumi kavandamiseks, linna ja mereäärt ühendavatele jalakäigu teedele ning ettepanekuid ala aastaringseks kasutamiseks pakkudes välja erinevaid programmielemente.

Tallinna ja Riia võistlusaladele saabunud tööde hindamiseks loodi Eesti ja Läti ühisžürii järgmises koosseisus:

Klaus Kada, esimees, arhitekt / Austria
Carlos Arroyo Zapatero, aseesimees, arhitekt / Hispaania
Jonathan Kendall, arhitekt / Suurbritannia
Oliver Thill, arhitekt, Europan 5 võitja Rotterdamis / Holland
Ugis Bratuskins, Riia Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna dekaan / Läti
Raul Järg, Rakvere linnaarhitekt / Eesti
Aigars Kuskis, arhitekt, linnaplaneerija / Läti
Filips Rajevskis, meedia esindaja /Läti
Tõnu Laigu, arhitekt, Kultuuriministeeriumi arhitektuurikomisjoni liige / Eesti
Toomas Tammis, arhitekt / Eesti
Maija Geidane, Sigulda linnaarhitekt / Läti

Europan 10-le laekus kokku 2429 tööd, millest Tallinna võistlusalale saabus 44, mis on suhteliselt suur arv. Osalejaid oli väga erinevatest Euroopa riikides, sealhulgas ka Eestist. Põhiosa moodustasid autoritekollektiivid Itaaliast ja Hispaaniast. Võitjaks osutus Hollandi noorte arhitektide büroo XML omanikud Max Cohen De Lara ja David Mulder võistlustööga “Green Cement”. Teise koha pälvis Hispaania autoritekollektiiv koosseisus Paula Montoya Saiz, Inigo Cornago Bonal, Miguel Beloqui Romero, Lucia Ortiz de Galisteo, Javier Alonso Ojembarrena ja Daniel Bas Bobrova võistlustööga „The Salmon Dance“. Europani üldiste võistlusreeglite järgi antaksegi välja kaks rahalist preemiat ning žüriil on õigus anda ka mitterahalisi äramärkimisi. Tallinnas otsustas žürii ära märkida veel kolm tööd oma kõrgetasemeliste lahenduste ning erinevate lähenemiste pärast. Esile tõsteti võistlustööd „Thresholds“, autoriteks hispaanlased Carlos Garcia Fernandez, Luis Laliena Ortega, Abraham Herreruela Rodriguez, Carlos Fernandez Carnicero ja Alberto Arroyo Anton. Teiseks märgiti ära töö pealkirjaga “Urban Piers” itaallaste tiimi poolt, kuhu kuulusid Sergio Fortini, Alberto Verde, Federica Pennacchini, Silvia Mazzanti, Saveria Teston, Ketrin Costa, Francesco Ceccato ja Lorenzo Ercoli. Samuti leidis äramärkimist itaallaste Daniele Marcotulli, Gabriel Enrique Narino ja Arianna Nobile töö “Neverland.”

Kuigi Tallinna võistlusalal ei õnnestunud eestlastel võitjate hulka pääseda, oli Taanis edukas Eesti tagapõhjaga Rootsi arhitekt Mari-Liis Männik, kes saavutas koos maastikuarhitekt Johanne Heeschega esimese koha Rudkobingis tööga ”Connecting Pinpricks.” (vt. www.dac.dk/europan).

Tallinnas võitnud projektidega ning kõikide teiste Tallinna võistlusalale laekunud töödega on võimalik tutvuda näitusel, mis on avatud Arhitektuurimuuseumi galeriil.

Tallinna võidutöödega saab tutvuda ka Europan Eesti kodulehel aadressil www.europan.ee.

Europani korraldamist Eestis toetasid Kultuurimnisteerium, Tallinna linn, Kultuurkapital ning Eesti Arhitektide Liit.