Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986–1994
II
Korrus
24.04. – 07.06.2015
Arhitektuurimuuseumi kevadhooaja suurnäitus „Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986–1994“ käsitleb murranguaastaid alates perestroika väljakuulutamisest kuni taasiseseisvunud vaba Eesti esimeste aastateni. Ajastu märksõnadeks olid läänelik suurlinn, kõrghooned ja tehnoloogiline revolutsioon ja kesklinna särav äriarhitektuur.
Näituse kuraatori, arhitektuuriteadlase Ingrid Ruudi sõnul pole seda vahepealset perioodi omaette nähtusena seni teadvustatud, sest suurem osa tollasest arhitektuuriloomingust on jäänud paberile: „Tegu on esimese katsega kaardistada üleminekuaja arhitektuuripilti: milliseid ruumilisi lahendusi pakuti uue, senisest täiesti erinevatele printsiipidele tugineva ühiskonna ülesehitamiseks? Milline on arhitekti positsioon toimuvate muutuste suhtes? Kas üleminekuaja arhitektuuris võib leida kriitilisust või annab ta kuju muutustega vallandunud, ühtaegu nii liberaalsetele kui ka konservatiivsetele ihadele?“
See on aeg, mil Eestis toimus erakordselt palju nii avalikke kui ka kutsutud arhitektuurikonkursse, suur hulk projekte valmis palavikulise üleminekuaja ambitsioonikate klientide tellimusel või ka omaalgatuslikult. Tegeliku ehitamiseni jõudsid neist aga väga üksikud. Särisev arhitektuurielu peegeldas ühiskonna dünaamilisi muutusi, arvukates linnaplaneeringutes ja hoonete projektides pakuti ruumilisi lahendusi uue, senisest täiesti erinevatele printsiipidele tugineva ühiskonna ülesehitamiseks – perioodi arhitektuuris ongi suurim rõhk uue ühiskondliku ruumi kujutlemisel. Projektides peegeldub oluliste linnaliste piirkondade (potentsiaalne) „tagasisaamine” (Rotermanni kvartal, paberivabriku maa-ala, Sillamäe); uued teemad, ülesandepüstitused ja hoonetüübid (ärikeskused, pangad, meelelahutuskeskused, kirikud). Esile kerkib rahvuslikkuse ametliku kujutamise küsimus (Sevilla EXPO paviljon, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi konkursid); samuti laieneb tegutsemisvõimaluste väli (osavõtt väliskonkurssidest).
Kuraator Ingrid Ruudi järjekindla töö tulemusena on arhitektide isiklikest arhiividest ja erinevatest asutustest kokku kogutud muljetavaldav komplekt töid, millest suur osa jõuab avalikkuse ette esmakordselt. Avaneb pilt maailmast, mis jäi sellisena ehitamata, ent elab tänases arhitektuuris ühel või teisel kujul edasi. Üleminekuaja arhitektuursed visioonid mõjutasid tugevalt edasisi ideaale, hoiakuid ja eesmärke. Praegu, mil meie ühiskond ja selle ruum on muutunud juba enesestmõistetavaks, pälvides samas ka kriitikat, on paras aeg nende protsesside algusesse vaadata.
Kuraator: Ingrid Ruudi
Näituse kujundaja: Karli Luik
Graafiline kujundaja: Margus Tamm
Näituse toetajad: Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Kultuuriministeerium, Weber Saint-Gobain, Ruukki, Liviko
Reedel, 22. mail kell 18.00 toimus näituse kataloogiesitlus, millega kaasnevale vestlusringile on palutud kaks tegusat inimest käsitletavast perioodist – ettevõtja Indrek Neivelt ja arhitekt Emil Urbel. Vestlusõhtut saab järelvaadata siit:
