Ligipääsetavus

Eesti Arhitektuurimuuseum asub ajaloolises Rotermanni soolalao hoones, mis on Ahtri tänaval kolmerajaliste sõiduteede vahele jääval “saarel”. Rotermanni soolalaost põhja poole jääb sadam, idasse Nautica keskus, lõunasse Rotermanni kvartal ja läände vanalinn.

Rotermanni soolalao hoone on massiivne neljakorruseline halli plekist viilkatusega ja hallist paekivist ehitis, mille pikem külg on 47 meetrit ja lühem 25 meetrit, hoone kõrgus on 23 meetrit.

Peasissepääs on lääne suunas, hoone lühema külje keskel. Läänepoolne sein on sümmeetriline. Selles seinas esimese korruse tasandil aknaid pole, seina keskel on kahepoolne klaaspaneelidega metalluks, mille kohal varikatus. Teise korruse tasandil on võrdsete vahedega neli püstist ristkülikukujulist akent. Maja nurki kaunistavad nelinurksed ehistornid, mis ulatuvad veidi üle kolmanda korruse tasandi. Teise ja kolmanda korruse vahel on karniis ehk horisontaalne seinast eenduv ehisliist. Kolmandast korrusest algab viilkatuse alune seinaväli. Kolmandal korrusel on kolm, võrdsete vahedega, keskjoone suhtes sümmeetriliselt asetsevat, püstist ristkülikukujulist akent. Neljanda korruse horisontaalne ristkülikukujuline aken on keskel katuse viilu all.

Lääne suunas pole esimese korruse tasand maapinnaga tasa, vaid hoone ees on maapind süvendatud keldrikorruseni, sinna viivad kahelt poolt puittrepid. Süvendis on kiikede ja haljastusega väliala laste jaoks. Peaukseni viib sild, kuhu saab kahelt poolt pandustelt ehk kaldteedelt ja hoone keskelt nelja astmelist treppi mööda.

Neljaastmelisest trepist sümmeetriliselt mõlemale poole jääb 1,65 meetri kõrgune, umbes 8 meetri pikkune müür. Müürist muuseumi hoone pool on sümmeetriliselt pandused. Pandust piirab ühelt poolt see sama müür ja teiselt poolt metallpiire. Metallpiirdest muuseumi hoone poole jääb süvend, kuhu viivad mõlemalt poolt umbes 7 meetri laiused puittrepid, mis on esifassaadi külgedel.

Peaukseni jõudmiseks on kaks võimalust:

1. Panduselt

Peasissepääs algab 1,65 kõrguse müüriga, mis on esifassaadist umbes 10 meetrit ees pool. Müüri keskel on neljaastmeline trepp, millelt pääseb peaukseni viivale sillale. 1,65 meetri kõrguse müüri taga (muuseumi pool), neljaastmelisest trepist mõlemal pool, on 1,8 meetri laiune pandus, mööda mida, saab muuseumisse siseneda lapsevankri või ratastooliga. Pandust piirab ühelt poolt see sama müür ja teiselt poolt metallpiire. Metallpiirdest muuseumi poole jääb umbes 7 meetri laiune puittrepp, mis viib keldrikorruse tasandile kiikedega haljasalale. Mööda 1,8 meetri laiust pandust astuda umbes 8 meetrit edasi, kuni müürinurgani ja pöörata 90 kraadi vasakule. Kõndida 8 meetrit mööda lamedat pandust üles, nii vasakul kui ka paremal on metallist piirded. Klaaspaneelidega kahepoolsel uksel on metallist käepide keskel. Uks avaneb väljapoole, paremale.

2. Neljaastmelisest trepist

Peasissepääs algab 1,65 meetri kõrguse müüriga, mis on esifassaadist umbes 10 meetrit ees pool. Müüri keskel on neljaastmeline trepp, millelt pääseb peaukseni viivale sillale. Vasakult müüri serva mööda tulles on trepini umbes 8 meetrit. Neljaastmelise trepi keskele jõudmiseks teha trepi serva mööda kaks sammu, pöörata vasakule. Trepi mademelt peaukseni on 9 meetrit, mööda lamedat pandust, nii vasakul kui ka paremal on metallist piirded. Klaaspaneelidega kahepoolsel uksel on metallist käepide keskel, paremal. Uks avaneb väljapoole, paremale.

Parkla asub muuseumi peauksest umbes 100 meetri kaugusel, kella ühe suunas, Mere puiestee poolt vaadates. Parkla on ristkülikukujuline asfalteerimata, auklik plats. Parkla ja muuseumi vahel on suur künkaga muruplats. Tänav jääb nii vasakule kui ka paremale, vasakul on tänav umbes 8 meetri kaugusel. Parklas tuleks seista vasakul liikuvatele autodele vastupidises suunas. Muruplatsi serva saab orientiiriks kasutada. Parkla muuseumi poolsest nurgast algab 4,7 meetri laiune kõnnitee, mille algus on eristatav sillutise vahetusega. Parklas on katteta tee, kõnniteel on sillutis.

Kõnniteest paremale jääb künkaga muruplats.  Vasakul kõnnitee ja sõidutee vahel on ca 4 meetrine haljasala muru ja puude alleega. Haljasalast vasakule jääb kolmerajaline ühesuunaline sõidutee (suunaga Mere puiestee poole). Mööda kõnniteed astuda umbes 35 meetrit otse, paremal lõpeb muruplats. Peale seda kõndida otse veel 10 meetrit ja keerata paremale kella kolme suunas, kus on 1,65 meetrine müür. Peaukseni jõudmiseks loe lõiku “hoonesse sisenemine”. Muuseumi külastajatele on parkimine tasuta, kassas tuleb kirja panna autonumber.

Muuseumile kõige lähemal peatub buss nr 66 (Pelguranna-Priisle), Balti jaama poolt tulles peatub see Rotermanni kvartali pool Ahtri peatuses, umbes 100 meetrit muuseumi peauksest. Samas peatuses peatub ka Sadamast Lennujaama ja Mõiku viiv buss nr 2, mis peatub ka Viru keskuse juures A. Laikmaa tänaval. Peatust tähistab metallist kõrge tänavavalgustuspost, mis on kõnnitee kaugemas servas. Sellele on kinnitatud ristkülikukujulised prügikastid. Kõnnitee on umbes 4 meetri laiune. Bussist välja astudes, tuleks pöörata 90 kraadi vasakule, nii jääb vasakule kolmerajaline ühesuunaline sõidutee (suunaga Ahtri ja Jõe tänavate ning Reidi tee ristmiku poole). Kõnniteest paremal on umbes 1,5 m hooldamata ala, kus kohati on vana müüri kive, selle taha jääb tasuline parkla. Mööda kõnniteed tulla umbes 43 meetrit otse, autode liikumissuunas. Paremal pool on metallist tänavavalgustuspost, millel ristkülikukujulised prügikastid. Sellest postist kõndida vee 10 meetrit otse, kõnnitee langeb kergelt ülekäiguraja läheduses. Vasakul on fooriga reguleerimata ülekäigurada. Paremal on orientiiriks ristkülikukujulisele betoonalusele toetuv parkimisautomaat, mis on sõiduteest 2 meetri kaugusel, kõnniteel. Vasakul on orientiiriks ülekäiguraja märgi metallpost. Metallpost toetub poolkera kujulisele betoonist alusele ja asub kõnniteel, 70 cm kaugusel sõiduteest. Orientiiride vahel on 3,5 meetrine ülekäigurada. NB! Kõnnitee ja sõidutee vaheldumine on halvasti eristatav.

Sõidutee on umbes 12 meetrit lai, selle lõppu tähistab teekatte muutus ja madal äärekivi. Ülekäiguraja servast kõndida 5 meetrit otse, kõnnitee kitseneb. Paremale ja vasakule jäävad betoonist tuvikujulised autotõkised, mille vahel on kõnnitee umbes 1,5 meetri laiune. Peale tuvisid kõnnitee laieneb pea 6 meetrini, muuseumi peauks jääb paremale kella kolme suunas. Tuvide juurest keerata kella viie suunas ja astuda umbes 10 meetrit. Peaukseni jõudmiseks on loe lõiku “hoonesse sisenemine”. Tuvidest vasakul kõnnitee servast algab künkaga muruplats, mille peal on installatsioon.

Lasnamäe poolt tulles peatub buss nr 66 sadama pool, Siimeoni peatuses, mis on muuseumi peauksest ca 300 m kaugusel. Samas peatuses peatub ka Sadamast Lennujaama ja Mõiku viiv buss nr 2, mis peatub ka Viru keskuse juures A. Laikmaa tänaval. Peatust tähistab metallist kõrge tänavavalgustuspost. Bussist väljudes tuleks keerata 90 kraadi vasakule. Kõnnitee on umbes 2 meetri laiune. Vasakule jääb kolmerajaline ühesuunaline sõidutee Mere puiestee suunas. Kõnniteest paremal on umbes meetrine kruusa ja muru riba, mille ääres on metallaed, seda saab liikumisel orientiiriks kasutada. Metallaia taha jääb tasuline parkla. Kõndida mööda aia serva umbes 70 meetrit autode liikumise suunas, kõnnitee langemiseni. Aias on umbes kolme meetrine asfalteeritud ava jalakäijate liikumiseks.  Kõndida veel 15 meetrit mööda aia serva. Aia lõppedes on paremal väike muruplats. Liikuda muruplatsi servast kella ühe suunas viis meetrit reguleerimata ülekäigurajani, mida tähistab vasakul olev metallpost. Ülekäigurada on umbes 3 meetrit lai, sõidutee on umbes 10 meetri laiune. Ülekäiguraja lõppu tähistab madal kõnnitee äärekivi. Vasakul on sõidutee, mida eraldab 3,8 meetri laiusest kõnniteest metallist piire, mis on umbes 35 meetrit pikk. Kõnniteest paremale jääb haljasala, mis eraldab kõnniteed ja Navigatori maja. Haljasalal on neli n-ö katkestust ehk umbes 2,5 meetri laiused teed, mis viivad Navigatori majja. Orientiiriks võib kasutada paremal olevat katkestustega haljasala serva. Kõndida umbes 106 meetrit otse edasi, kuni paremal on teravnurga kujuline sillutise ja haljasala ristumine. Pöörata vasakule 90 kraadi, reguleerimata ülekäigurajale, mida tähistab vasakul metallpost. Ületada sõidutee, mis on umbes 12 meetrit lai, tee lõppu tähistab tänavasillutise muutus, asfalt muutub betoonkivi sillutiseks. Muuseumi peauks jääb kella üheksa suunas. Astuda mööda kolme meetri laiust kõnniteed 10 meetrit otse. Pöörata kella üheksa suunas ja kõndida 11 meetrit 1,65 meetri kõrguse müürini. Peaukseni jõudmiseks loe lõiku “hoonesse sisenemine”.

Majja pääseb läbi kahepoolsete klaaspaneelidega topeltuste. Uste vahe on ligikaudu 1,4 meetrit ja nende vahel on reljeefne kummist uksematt. Sisemine uks avaneb samuti väljapoole, paremale. Käepide on uksepaneelide keskel.

Esimese korruse pikem külg on 25 meetrit ja lühem 21 meetrit, peauks on lühema külje keskel. Ruumi jagavad kitsamaks peaukse suhtes paremale jäävad trepihall, lift, garderoob, õppeklass ja raamatukogu ning vasakule jäävad tualetid, turvaruum ja pood. Ruumi keskteljel ja sellest sümmeetriliselt paremal ja vasakul on tugisammaste read, kokku on ruumis 12 betoonist tugisammast. Need on üksteisest 5 meetri kaugusel. Ruumi keskel ja tagumises osas on püsinäitus “Elav ruum. sajand Eesti arhitektuuri”.

Fuajee moodustab kogu ruumist peaaegu ruudu kujulise ala, mille servad on umbes 10 meetrised ja mille keskel on poole meetriste külgedega tugisammas. Tugisamba ees on käte desinfitseerimise automaat.

Peauks on paekiviseina keskel. Peauksest kella üheteistkümne suunda jääb kassa ja selle taga asub muuseumi pood. Ristkülikukujulise vineerist kassaleti kahemeetrisel esiküljel on pleksiklaasist paneel, lett on veidi üle meetri kõrge. Kassa ees seistes pöörata ringi, garderoob on otse 7 meetri kaugusel, 4,5 meetrise näituse avateksti seina taga. Garderoobi pääseb mõlemalt poolt seina.

Peauksest kella poole kahe suunas on garderoob. Garderoob on avatud, ülejäänud ruumist eraldab seda 4,5 meetrine ja pool meetrit lai jutumärkides kapp, mille vasakpoolsel küljel on näitust sissejuhatav tekst ja paremalt küljelt saab üleriided riidepuule nn avatud kappi panna. Avatud kapist paremale jääb õppeklass, nende vahel on pea pooleteise meetrine läbikäik. Paremal, õppeklassi pool on riiete riputamiseks ka liigutatavad nagid, mida võib sõltuvalt olukorrast olla rohkem või vähem.

Peauksest kella kolme suunas on lift, kus korrused on tähistatud ka punktkirjas. Lifti kõrval mõlemal pool on trepikäik, vasakult saab alla keldrikorrusele ja paremalt üles, teisele korrusele. Peauksest kella kaheksa suunas on inva ja meeste tualett, kella üheksa suunas naiste oma. Tualettide vahel on klaasuksega turvaruum. Tualette eraldab fuajeest pea kolme meetri laiune maast laeni ulatuv vineerist ja pleksiklaasist sein, mille fuajee poolsel küljel eksponeeritakse näituste plakateid. Seina mõlemal pool on umbes 1,5 meetrine läbikäik.

NB! Ruumis orienteerumiseks puuduvad juhtteed.

Allikas:
Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudikirjeldustõlkide ja kirjeldustõlke konsultantide koolituse “Kirjeldustõlge – visuaalsuse vahendaja” lõputöö Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse „Uuri ruumi“ kirjeldustõlge ja muuseumisse jõudmise juhend. Autor Kadi Kriit, konsultant Priit Kasepalu.

Täiendava info vajamisel võtta ühendust:
info@arhitektuurimuuseum.ee
tel (+372) 625 7000