(H)ARUTUS: Betooniaeg

Moodne elu on saanud võimalikuks suuresti tänu betoonile, millele on raske, kohati lausa võimatu asendust leida. Samas nõuab kliimakriisis maailm kestlikumat eluviisi, mis hõlmab ka kogu ehitatud keskkonna ümbermõtestamist. Kas ja kuidas on inimkonnal võimalik betoonisõltuvust enda kasuks pöörata?

Materjalina on betoon kindel ja usaldusväärne, valmistamisel aga ettearvamatu, mis muudab selle kasutamise omamoodi kunstivormiks. Ent betooni süsinikujalajälg on tohutu: kasvuhoonegaasid eralduvad nii tsemendi valmistamiseks fossiilkütuste põletamisel kui ka selle töötlemisel looduslikult toimuvate keemiliste reaktsioonide käigus. Betooni kasuks kõneleb selle vastupidavus, mis muudab materjali taaskasutuskõlblikuks – betoonelemente on võimalik lahti monteerida ning ära kasutada uue hoone ehitusel. See pikendab betooni olelusringi, nii et kasutatud materjali ei pea maha matma.

Laupäeval, 2. septembril kell 16 arutlevad Kumu kunstimuuseumis betooni olemuse, eetika ja esteetika ning tulevikuvõimaluste üle arhitekt ja õppejõud Roland Reemaa, betooni- ja ehitusekspert Kalev Ramjalg ning kunstnik Edith Karlson. Vestlust modereerib arhitekt Ulla Alla.

Kõigil on võimalik kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ja ettepanekuid teha.

Vestlus on osa näituse „Kunst antropotseeni ajastul“ publikuprogrammist. Näituse kohta saab põhjalikumalt lugeda siit.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.