Võsu puhkekodu söökla. Heili Härmson ja Lennart Sasi, 1961. EAM 51.1.1
Heili Volberg-Raig 100 / Võsu puhkekodu söökla
4. mail tähistab 100. juubelit arhitekt Heili Volberg-Raig. Soovime talle palju õnne ja head tervist! Heili on muuseumile kinkinud oma koduarhiivist filigraanseid kavandeid ja kuna kohvikud ning puhkeasutused on tema loomingus sagedased külalised, siis tutvustame modernistliku vormikeelega söögikoha projekti aastast 1961.
Võsu puhkekodu söökla on üks projektidest, mille Heili Volberg-Raig (toona Härmson) kavandas pikaaegse arhitektina Eesti Projektis ning selle insenertehniliste lahenduste loomisel oli talle abiks Lennart Sasi. Söökla vastu oli populaarses Võsu suvituskohas suur nõudlus arvestades, et hooaja lõpuks võis külastajate arv küündida üle 11 000. Mitmete puhkamiseks vajalike hoonete rajamisega tegeles tollal Võsu Puhkekodu. Uus söökla püstitati männipuude alla endisele Arnold Leihbergi suvemaja territooriumile, mis külgneb Võsu rannaga.
Rannaga paralleelselt jooksvale Mere tänava äärde sobitatud sööklahoone valmis 1964. aastal pakkudes võimalusi päikesevarjuks ja kõhutäiteks 300-le külastajale. Söögikoha nimega pingutusi ei tehtud. Kuna asutuse territooriumil juba töötas üks söökla, siis riputatigi ukse kohale nimi Söökla nr 2 (vt fotosid Virumaa Muuseumist Võsu puhkekodu söökla ja Tervisemuuseumist Võsu puhkekodu söökla nr 2). See aga oli varasemast hoopis moodsam, avarate akendega hoone võimaldas vaadet läbi maja otse mererannale. Sööklas asus kaks saali, kusjuures üks oli mõeldud lastega peredele. Maja loogilise ülesehituse järgi paigutusid madalamatesse hooneplokkidesse garderoob ja köögipool, jättes kaldkatusega avarad saalid hoone kesksele kohale.
Taasiseseisvumise järgselt tagastati õigusvastaselt võõrandatud Võsu Puhkekodu varad endistele omanikele või erastati, millega algas sööklahoone ajajärgus uus etapp. Hoonesse kolis ööklubi Seitsmes Taevas. 2019. aastal paraku hoone lammutati olles ka juba algupärasest ümber ehitatud.
Tekst: Sandra Mälk
Heili Volberg, 1970. EAM 51.1.4
Pärnu Merekooli hoone
Pärnus vallikraavi ääres paiknenud merekooli ühiselamule kavandas 1970. aastal arhitekt Heili Volberg juurdeehitise. Avarate klassiruumide, aula ja spordihoonega õppekorpusesse kavandati muuhulgas ka juuksuri kabinet. Juurdeehitise projekt jäi teostamata, suletud merekooli ühiselamu rekonstrueeriti ja 1993. aasta augusti alguses avati sealsamas tervisekeskus Viiking. Pärnu Merekooli kollaažitehnikas planšetid vormistas sisearhitekt Aate-Heli Õun. Tööd annetas muuseumile arhitekt Heili Volberg-Raig 2013. aastal. Tekst: Anna-Liiza Izbaš
(kliki pildil, et näha veel jooniseid)
August Volberg, Heili Volberg, 1958. EAM 31.1.37
Kirjanike Maja
1963. aasta kevadel avati Tallinna vanalinnas Kirjanike Maja. Riiklikus projekteerimisinstituudis „Estonprojekt“ arhitektide August ja Heili Volbergi kavandatud neljakorruselise hoone projekt valmis 1958. aastal. Lakoonilisena näivat Kirjanike Maja iseloomustab modernismile omane ratsionaalsus, sulaaja arhitektuurile kohaselt on loobutud eelnevale paarile kümnendile iseloomulikust raskepärasest ja ilutseva dekooriga arhitektuurist. Hoone fassaad on kaetud terrasiitkrohviga ja korrapäraselt paiknevad aknad viitavad hoone erinevatele funktsioonidele – avarate akende taga asuvad avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumid, väiksemate kolmeosaliste akende taga peituvad privaatsed eluruumid. Ajaloolise arhitektuurikeskkonnaga seob hoonet vanalinna katusemaastikku sobiv kõrge viilkatus, mida ehtisid väljaulatuvad vintskapid. Harju tänava ääres esimesel korrusel tegutses suurte vaateakendega raamatukauplus „Lugemisvara“. Harju ja Vana-Posti tänava nurgal asub kolmel korrusel kohvik „Pegasus“. Kaasaegse sisekujundusega kohviku esimesele korrusele kavandati algselt vestibüül garderoobi ja abiruumidega. Kahel järgneval korrusel asuvad kohviku saalid, mille akendest avaneb vaade Niguliste kirikule, rohetavale haljasalale ja Eduard Vilde monumendile. Kohviku korruseid ühendab keerdtrepp. Kuninga tänava poole jääva hoone kolmekorruselises osas asuvad Kirjanike Liidu ruumid ja efektse musta laega 150-kohaline koosolekusaal. Eelneva kõrval oli ruumi ka ajakirja „Looming“ toimetusele ja Kirjandusfondile. Hoonesse kavandati ühes avaliku funktsiooniga kirjanikele ja nende peredele kahe- kuni viietoalised korterid. Suuremates korterites oli üks ruum planeeritud kirjaniku töötoaks, sinna kavandati ka seina sisse ehitatud raamaturiiulid. Hilisema ümberehituse käigus ehitati välja hoone viies ehk katusealune korrus. Tekst: Anna-Liiza Izbaš
(kliki pildil, et näha veel jooniseid)
