Täna avatud 11–18
Kogude päevik

Tiina Tallinn, Ell Väärtnõu, Arvi Aasmaa, insener Rein Karilaid, 1989. EAM 5.1.21

Tallinna Mere puiestee kaubanduskeskuse võistlustöö

Seni kinnise Rotermanni kvartali tehase territooriumi paremaks liitmiseks linnaruumiga korraldati alale arhitektuurivõistlus – kvartalist pidi saama Tallinna peamine kaubandus- ja teeninduskeskus. Võistlustöö „Foorum” kese on poolkaarekujuline turuväljak, mis on moodne tõlgendus Rooma ajaloolisest foorumist koos selle ümber paiknevate kitsaste turupaviljonidega. Klassikalise foorumi kohaselt on turg ka suhtluskoht erinevate koosviibimiste ja poliitiliste debattide jaoks, mida rõhutab väljaku keskel asuv kollaaždetail huultest kui kommunikatsioonivahendist. 1993. aastal andis Tallinna Linnavalitsus võistluste komplekti muuseumile üle. Tekst: Sandra Mälk

EAM 31.4.73 ja fond 3.

Arhitekt August Volberg koolipõlves

Kino Sõpruse ja Kirjanike Maja üks arhitektidest August Volberg mõjutas tugevalt maa-asulate arhitektuurilise keskkonna kujundamist, sealhulgas haridusasutuste omi. 1920.–1930. aastatel töötas ta mitmes maa-arhitektuuriga tegelevates asutustes nagu näiteks Põllutöökoja Ehitustalituses, kus ta võttis eeskujuks taluhoonete elemente. Tihti lahendas ta traditsioonilise hoone ukseava paigutuse hoone esiküljel asümmeetriliselt ja projekteeris selllele kõrge kelpkatuse. Mitmeid koolimaju (nt Lagedi, Neeme, Neeruti algkoolid) projekteerinud August Volberg osales ka peale sõda mitmete tüüpkoolimajade ja lasteaedade projektide võistlustel ja saavutas oma hubaste lahendustega edu. Foto noorest August Volbergist on tehtud ilmselt 1907. aastal koos koolivendadega. 2011. aastal annetas arhitekt Heili Volberg foto koos koduse arhiiviga muuseumile. Tekst: Sandra Mälk 

(kliki pildil, et näha projekte)

Leila Pärtelpoeg, 1976. EAM 4.7.10

Restorani Nord grillbaar

Legendaarne sisearhitekt Leila Pärtelpoeg kinkis arhitektuurimuuseumile Tallinna raekoja ja Rataskaevu tänaval asunud restorani Nord sisekujunduse kavandid 2000. aastal. Nagu Raekoda, tabas ka Nordi pärast valmimist üsna karm kriitika – moodne sisekujundus ei haakuvat hoone ajalooga. Raekoja sisekujundus on säilinud tänaseni, Nordi-aeg oli paraku üsna lühike. Rataskaevu tänav 3 keskaegne elamu ehitati ümber võõrastemajaks Hotel du Nord ning restoran-kohvikuks 1875. aastal (arh N. Thamm sen.). 1930-ndatel oli see üks Tallinna nooblimaid restorane. Kunagisest hiilgusest oli midagi säilinud veel 1950. aastate lõpus, kuniks see 1970-ndatel otsustati ümber kujundada jahi- ja kalarestoraniks. Esimesele korrusele pidi tulema jahisaal, teisele kalasaal ja kolmandale grillbaar ja fondüüsaal. „Aastal 1973 oli tellijapoolne ettekirjutus: palkseinad, uhhaa ja lõõtspillimängija…“ kirjutab Leila Pärtelpoeg oma Tööraamatus (ilm 2011). Ajaloo taaslavastamise asemel valis Pärtelpoeg moodsa ja skandinaavialikult lihtsa lahenduse. „Palkseinte asemel kasutasin laiadest horisontaallaudadest vahepostideta puitseina. Otsustasin kõik kolm külalistekorrust lahendada ehituslikes detailides ühtemoodi seinte ja lagedega, ainult menüüga seotud dekoor oli erinev. … Valgustitega toimisin alatult ja lihtsalt. Verner Pantoni [nimekamaid 20. sajandi taani mööblidisainereid-sisearhitekte – AL] fännina lasin Estoplasti tehasel kopeerida tema kahest poolkerast kujundatud armatuure. Kasutasin neid kõigil korrustel. Mida muud mul raudsete eesriiete taga teha oli kui „raiuda akent“. Loodan, et Verner naerab, sest Nordi iga oli sama lühike, nagu tema kuulsatel Bayeri tehaste laevainterjööridel, mida ta tegigi „selleks korraks““. Tekst: Anne Lass

Alar Kotli, 1937. EAM 2.9.14

Presidendi kantselei hoone vestibüül

Tallinna Kadrioru barokkansambli kantseleihoone väli- ja siseruum on orienteeritud uusbarokile, et haakuda paremini vastasoleva Kadrioru lossiga (1725). Akvarellis on barokile iseloomulikku sümmeetriat – vaadet kujutatakse keskelt, tsentraalperspektiivis. Paleearhitektuurist inspireeritud ruumis suunab trepp liikuja koosolekusaali ja presidendi kabinetti. Vasalemma marmorit, mis kohaliku kivina leidis rakendust avalike hoonete välisfassaadidel, tutvustas Alar Kotli kui dekoratiivmaterjali, mis sobib poleeritud kujul ka väärikasse siseruumi. Alar Kotli meisterlik akvarell saabus muuseumisse 1993. aastal instituudi Eesti Ehitusmälestised kaudu. Tekst: Sandra Mälk

1923. EAM 2.2.352

Elamu Paides

1920. aastate alguses polnud kuigi tavaline tellida maja projekt professionaalselt arhitektilt, seda eriti väikelinnades ja alevites – projektide autorid olid sageli ehitustehnikud ja -insenerid. Tõenäoliselt on tegu Paidesse palju ehitusprojekte koostanud Eduard Purfeldti tööga, kes tegutses vahemikus 1921–1930 linnapeana. Tänapäevaga võrreldes mõjub hoone ehitusprojekt ebatavaliselt kompaktsena. Ühele lehele kanti kogu maja puudutav info: vaated, korruste plaanid, lõiked ja teinekord tellija rõõmuks ka perspektiivvaade, et näidata tulevase maja üldilmet. Oskar Tedderi maja, kes esitas projekti ehituslaenu saamiseks, püstitati Paide linna ühe peatänava äärde, kuhu riik jagas 1920. aastatel uue aedlinliku elamupiirkonna rajamiseks tühje elamukrunte. Riidekalkale tuššiga vormistatud projekt saabus muuseumisse 1993. aastal instituudi Eesti Ehitusmälestised kaudu.
Tekst: Sandra Mälk 

Rein Heiduk, 1964. EAM 6.4.7:76. Foto Rein Vainküla

Pärnu kauplus “Silla”

1968. aastal äratas Pärnus Silla tänaval möödujate tähelepanu värskelt avatud Rein Heiduki projekteeritud uus moodsa ilmega kauplus. Klaaspaviljoni meenutav pood “Silla” peitis endas I korruse ulatuses toidukaupade ja II korrusel tööstuskaupasid. Arhitektuuriajaloolane Leonid Volkov on viidanud hoone arhitektuurist kirjutades selle seoseid nii internatsionaalse stiili kui ka 1920. aastate konstruktivismiga (L. Volkovi käsikiri “Eesti arhitektuur 1940-1989. II osa: Retrospektivismilt tagasi modernismile, lk 103). Kauplustevõrgu värske toodangu eest vastutas Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit (ETKVL), kes tihendas üle-eestilist kaubandusvõrku ja avas näiteks 1966. aastal samuti Rein Heiduki projekti järgi valminud Tapa kaubamaja. 1994. aastal andis Eesti arhitektuurile pühendatud käsikirja koos selle juurde käiva rikkaliku fotokoguga muuseumile üle Leonid Volkovi abikaasa Helga Volkov. Maja pildistas üles Rein Vainküla. Tekst: Sandra Mälk

Alar Kotli, 1938. EAM 2.9.2

Presidendi kantselei hoone laterna joonis

Presidendi kantselei hoone peasissekäiku flankeerivad laternad koos rohkete rosettide ja lehemotiividega moodustavad uusbarokse maja arhitektuuriga terviku. Lisaks on laternate kohal lipuvarda soklid, sest tegu on esindushoonega. Joonisel on kujutatud ka peaust kahelt poolt valvama pandud pronksist vapilooma – leopardi (skulptor Voldemar Mellik). Joonis jõudis muuseumisse 1993. aastal instituudi Eesti Ehitusmälestised kaudu. Tekst: Sandra Mälk