Täna suletud

Ado Eigi, 1990. EAM 54.1.21

Korterelamu Tallinnas

Tallinnas Kadriorus Raua ja Vilmsi nurgal asuv esinduslik korterelamu (koostöös Kaia Reinsaluga) valmis ilma nurgapealse mahuta. Raua tänava lõpus paiknev eestiaegne kortermaja (Karl Tarvas, 1936) kavatseti uue postmodernistliku hoonega siduda klaasgalerii ja silmatorkava nurgatorni abil. 1993. aastal valminud telgsümmeetrilise ülesehitusega hoonel on ajastule omane luksuslik ruumiprogramm: avaratele linnakorteritele pakub loodusega kontakti trepikojaga liituv talveaed. Projekti tellinud tekstiilitööstus Mistra kavandas elamusse ka oma esindusruumid koos müügisaaliga. Joonisel on kujutatud veel hiljem projekteerimata jäänud bürood ja nõupidamisruumi sisaldav klaasist katusegalerii. Ado Eigi arhiivi andis muuseumile 2015. aastal üle poeg Tanel Eigi. Tekst: Sandra Mälk

Artur Perna, 1923. EAM 15.1.21; EAM 8.1.25:4

EAL 100 / Artur Perna

Eesti Arhitektide Ühingu üks loojaid oli kolonneleitnanti auastmega arhitekt Artur Perna (1881–1940), kelle töölaual on valminud nii koolimajade (Raua tänava ehk 21. kooli hoone Tallinnas, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi hoone), Kaitseliidu hoonete kui ka ridamisi kortermajade projekte. Pildil on 1923. aastal Tallinnasse Kreutzwaldi tänavale kavandatud kortermaja. Ärimees Josep Habicht ja arhitekt Artur Perna tegid mitmel korral koostööd. Äsja oli kõrvalkrundil valminud sarnase stilistikaga hilisjuugendlik maja Narva mnt 22, millega uus hoone moodustanuks kompositsioonilise terviku. Kahe trepikojaga üürimajja kavandati ruumid kuuele ärile, ülakorrustele aga kolme-neljatoalised korterid. Esinduslik kesklinnahoone jäi kavandiks, sest 1920. aastate alguses hindasid tellijad oma ärilisi võimalusi sageli üle. Tušijoonistuse ebatavaline värv võis tuleneda Euroopas toodetud vahendist, mis erinevalt klassikalisest India mustast tušist andis tindile pruunika pigmendi.
Artur Pernal on teeneid ka hariduselus. Ta oli üks  Eesti esimese tehnilist haridust pakkuva Tallinna Tehnikumi asutajatest 1918. aastal, mille õppejõuna tegutses ta aastakümneid. Sealt koolist said tuule tiibadesse paljud eesti arhitektid nagu näiteks August Volberg, Nikolai Kusmin, Erika Nõva ja Ott Puuraid. Tekst: Sandra Mälk

(kliki pildil, et näha rohkem fotosid)

 

Vaike Parker, 1971. EAM 45.1.8

Aia planeerimise ja haljastuse kavand

Tallinnas Meriväljal asunud elamust, mille 1960. aastatel omandas ajakirjanike liit, kujundati peagi asutuse puhkekodu. Maja aed vajas suuremate koosviibimiste korraldamiseks läbimõeldud kujundust, mis telliti tuntud maastikuarhitektilt Vaike Parkerilt. Skits kujutab arhitekti esialgseid mõtteid enne põhjaliku projekti koostamist – need on visandatud õrnale kalkapaberile pehme hariliku pliiatsiga. Lehel on loetletud haljastust toetavaid kujundusdetaile nagu veekanal, päevitustool ja sirm. 2010. aastal kinkis Vaike Parker oma koduse arhiivi muuseumile. Tekst: Sandra Mälk

Kadarik Tüür Arhitektid, 2013–2015. Makett: Martin Kaares, 2014. EAM MK 255

EAM 30 / Väike maketituur: EXPO Milano 2015 Eesti paviljon

2015. aasta mais avatud Milano EXPO oli Eestile teine kord esineda maailmanäitusel oma paviljoniga. Paviljoni ideekavandi saamiseks korraldati 2013. aastal konkurss, mille võitis büroo Kadarik Tüür Arhitektid. Žürii hindas võidutöö juures paviljoni kerget ja õhulist lahendust, mängulisust ning paindlikku moodulsüsteemi. Kolmekorruseline paviljon koosnes nihkes üksteise otsa laotud pesakaste meenutavatest puiduga kaetud moodulitest. Külastajatele olid sissepääsud kolmes küljes. Esimesel korrusel tutvustasid videoinstallatsioonid Eesti loodust, eluolu ja kultuuri, teise korruse pesakastides esitleti erinevaid tooteid, ideid ja valdkondi. Oma pesakast oli ka Eesti ülikoolidel. Rahulikuks ajaveetmise kohaks oli osaliselt katuseta kolmas korrus Eestist toodud taimedega. Kaks kiikingukiike peasissepääsu hoogsalt eenduva varikatuse ees ja 34 nn energiakiike pesakastide vahel osutusid paviljoni kõige menukamateks atraktsioonideks. Ekspositsiooni disaini eest pälvis Eesti paviljon iseehitatud alla 2000 m2 paviljonide seas maailmanäituse pronksmedali (teostajad loovagentuur IDEA ja produktsiooniettevõte RGB Baltic).
Paviljoni maketi kinkis muuseumile EXPO 2020 Dubai Eesti esindus.
Tekst: Anne Lass. Maketi fotod: Liisi Anvelt

 

Elmar Lohk, 1955. EAM 9.1.13

Sahlgrenska haigla Göteborgis

Elmar Lohk (1901–1963) oli üks 1944. aastal välismaale põgenenud Eesti arhitektidest, kes jätkas võõrsil edukalt oma erilalal. Esialgu töötas ta rootslasest arhitekti Gustaf Birch-Lindgreni arhitektuuribüüros ja hiljem asutas juba oma kontori. 1930. aastatel Tallinnas Vabaduse väljaku äärde ja mujale kesklinna esinduslikke büroosid ja kortermaju projekteerinud Lohu Rootsi ajajärku kuulusid peamiselt koolid ja haiglad. Tollal Rootsi suurima, Göteborgis asuva 1500 voodikohaga filantroop Niclas Sahlgreni nimelise haigla pliiatsijoonise õhuvaade annab aimu kompleksi ulatusest. Hoone valmis 1959. aastal. Elmar Lohu jooniste kogu kinkis muuseumile 1993. aastal arhitektist poeg Jaak Lohk. Tekst: Sandra Mälk

Lidia Pettai, 1961. EAM 4.13.150

Tallinna mereäärne park

60 aastat tagasi võeti Tallinna merepiiri avamine suurelt ette kavatsusega kujundada sellest sadamarajatistega roheala. Siis kuulus vanalinna vahetus läheduses asuv mereäär veel osaliselt militaartsooni ja selle avamisest linnale sai sütitav teema. Peamiselt Soome algatusel plaaniti 1960. aastatel seoses Tallinna-Helsingi laevaliini taasavamise ja reisisadama ehitusega Tallinnas kogu sadamaümbrus korda seada. Nõukogude aja jooksul õnnestus sel alal korrastada siiski vaid üksikud hooned. Tihedasse tööstuspiirkonda plaaniti uusehitisi koos Mere puiestee sihis oleva pargi peateega (nr 1), nagu rannakohvik (7), sadamahoone (3) ja laste mänguväljakud (8). Eesti Tööstusprojektis tegutses ala kallal autorite kollektiiv. Näiteks kavandas Kalju Vanaselja uusehitusi ja H. Parmasto kaldajoone kindlustamist. Mereala planeeringu autori Lidia Pettai akvarelli andis 2012. aastal muuseumile üle Reet Priilaht. Tekst: Sandra Mälk

Valve Pormeister, 1976. EAM MK 248

EAM 30 / Väike maketituur: Eesti Põllumajanduse Akadeemia (nüüd Eesti Maaülikool) õppehoone Tartus

Eesti Põllumajanduse Akadeemia uut hoonete kompleksi hakati Tartu linna piirile Tähtvere mõisa naabrusse rajama 1960. aastatel. Arhitekt Valve Pormeister kavandas metsamajanduse ja maaparanduse teaduskonna õppehoone 1976. aastal, hoone valmis 1983. See oli toona suuremaid ja plaanistruktuurilt keerukamaid uusehitisi Tartus. Hoone koosneb kahest erineva iseloomuga hooneosast, nende vahele jääb kolm trapetsikujulist siseõue. Peafassaadi liigendavad kaarjalt eenduvad akendeta trepikojatornid. Suuremahuline silinderjas auditooriumikorpus jäi ehitamata. Maketi annetas muuseumile Eesti Maaülikool 2019. aastal. Maketi autor on teadmata. Tekst: Anne Lass