Täna avatud 11–18
Kogude päevik

August Volberg, Peeter Tarvas, 1950–1952. EAM 40.1.15; 31.1.106

Kino Sõprus Tallinnas

Aprillis 65. sünnipäeva tähistav Kino Sõprus ehitati 1944. aasta märtsipommitamises hävinud Tallinna vanalinna hoonestuse kohale. Kahe kinosaaliga hoone oli oma aja tingimustes igati kaasaegne, mis aga ei pääsenud ka ametlikust arhitektuuriideaalist „sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik”. Põhiprojektile eelnenud kavandil on näha Nõukogude ideoloogiat peegeldavat dekoorilembust ja uusklassitsismi mõjusid valmisehitatud hoonest enamgi. Sellel on ka esialgne nimevariant Leningrad (kaaluti ka Spartacuse nime). Võõrapärases dekooris leidus ka kohalikke detaile, näiteks sammasportikuse kaunistamisel on inspiratsiooni ammutatud kohalikest rahvusmotiividest. Joonisel on kasutatud punast pastelli ja toona uuenduslikku helesinist mehaanilist tindipliiatsit. 1955. aastal kino avamisel tehtud fotodel figureerivad arhitektid August Volberg ja Peeter Tarvas. Autori ridadesse kuuluvad ka sisearhitekt Maia Laul ja esialgse projekti koostanud Friedrich Wendach ja seda edasi arendanud Ilmar Laasi. August Volbergi arhiivi annetas muuseumile Heili Volberg 2001. aastal ja Peeter Tarvase arhiivist Maria Tarvas 2006. aastal. Tekst: Sandra Mälk  

EAM 3.4.9; EAM 3.4.12; EAM 3.4.14

Maarahvamajade tüüpprojektide konkursi võistlustööd

Maarahvamajade tüüpprojekti lahenduse leidmiseks korraldas ENSV Arhitektuuri Valitsus 1947. aasta lõpus alevi ja valla rahvamajade arhitektuurivõistluse. Konkursile esitati 40 ideekavandit. Vaatamata rohkele osavõtule jäi hindamiskomisjon rahule vaid valla rahvamaja kujutavate projektidega. Esile tõsteti tööde õnnestunud fassaadi- ja plaanilahendusi, seda ennekõike I ja II preemiat võrdselt jaganud arhitekt Henn Roopalu töö „Agitaator“ ning arhitektide August Volbergi ja Peeter Tarvase kavandi „Tuljak“ puhul. III koht läks arhitekt Ilmar Laasi projektile „200“. Alevi rahvamajade ideekavandid olid žürii hinnangul märgatavalt nõrgema tasemega, ilmselt seetõttu jäid ka I ja II preemia välja andmata. II preemia vääriliseks tunnistati August Volbergi ja Peeter Tarvase ideekavand „Aktsent“. Sel ajal oli rahvamajadel oluline osa riigi kultuuripoliitikas, neis toimuv oli valitseva võimu poolt kontrollitud ja kandis endas rohkemal või vähemal määral edasi nõukogude ideoloogiat. Tekst: Anna-Liiza Izbaš

(kliki pildil, et näha veel jooniseid)