Täna avatud 11–18
Kogude päevik

August Volberg, Peeter Tarvas, 1950–1952. EAM 40.1.15; 31.1.106

Kino Sõprus Tallinnas

Aprillis 65. sünnipäeva tähistav Kino Sõprus ehitati 1944. aasta märtsipommitamises hävinud Tallinna vanalinna hoonestuse kohale. Kahe kinosaaliga hoone oli oma aja tingimustes igati kaasaegne, mis aga ei pääsenud ka ametlikust arhitektuuriideaalist „sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik”. Põhiprojektile eelnenud kavandil on näha Nõukogude ideoloogiat peegeldavat dekoorilembust ja uusklassitsismi mõjusid valmisehitatud hoonest enamgi. Sellel on ka esialgne nimevariant Leningrad (kaaluti ka Spartacuse nime). Võõrapärases dekooris leidus ka kohalikke detaile, näiteks sammasportikuse kaunistamisel on inspiratsiooni ammutatud kohalikest rahvusmotiividest. Joonisel on kasutatud punast pastelli ja toona uuenduslikku helesinist mehaanilist tindipliiatsit. 1955. aastal kino avamisel tehtud fotodel figureerivad arhitektid August Volberg ja Peeter Tarvas. Autori ridadesse kuuluvad ka sisearhitekt Maia Laul ja esialgse projekti koostanud Friedrich Wendach ja seda edasi arendanud Ilmar Laasi. August Volbergi arhiivi annetas muuseumile Heili Volberg 2001. aastal ja Peeter Tarvase arhiivist Maria Tarvas 2006. aastal. Tekst: Sandra Mälk  

EAM 31.4.73 ja fond 3.

Arhitekt August Volberg koolipõlves

Kino Sõpruse ja Kirjanike Maja üks arhitektidest August Volberg mõjutas tugevalt maa-asulate arhitektuurilise keskkonna kujundamist, sealhulgas haridusasutuste omi. 1920.–1930. aastatel töötas ta mitmes maa-arhitektuuriga tegelevates asutustes nagu näiteks Põllutöökoja Ehitustalituses, kus ta võttis eeskujuks taluhoonete elemente. Tihti lahendas ta traditsioonilise hoone ukseava paigutuse hoone esiküljel asümmeetriliselt ja projekteeris selllele kõrge kelpkatuse. Mitmeid koolimaju (nt Lagedi, Neeme, Neeruti algkoolid) projekteerinud August Volberg osales ka peale sõda mitmete tüüpkoolimajade ja lasteaedade projektide võistlustel ja saavutas oma hubaste lahendustega edu. Foto noorest August Volbergist on tehtud ilmselt 1907. aastal koos koolivendadega. 2011. aastal annetas arhitekt Heili Volberg foto koos koduse arhiiviga muuseumile. Tekst: Sandra Mälk 

(kliki pildil, et näha projekte)

EAM 3.4.9; EAM 3.4.12; EAM 3.4.14

Maarahvamajade tüüpprojektide konkursi võistlustööd

Maarahvamajade tüüpprojekti lahenduse leidmiseks korraldas ENSV Arhitektuuri Valitsus 1947. aasta lõpus alevi ja valla rahvamajade arhitektuurivõistluse. Konkursile esitati 40 ideekavandit. Vaatamata rohkele osavõtule jäi hindamiskomisjon rahule vaid valla rahvamaja kujutavate projektidega. Esile tõsteti tööde õnnestunud fassaadi- ja plaanilahendusi, seda ennekõike I ja II preemiat võrdselt jaganud arhitekt Henn Roopalu töö „Agitaator“ ning arhitektide August Volbergi ja Peeter Tarvase kavandi „Tuljak“ puhul. III koht läks arhitekt Ilmar Laasi projektile „200“. Alevi rahvamajade ideekavandid olid žürii hinnangul märgatavalt nõrgema tasemega, ilmselt seetõttu jäid ka I ja II preemia välja andmata. II preemia vääriliseks tunnistati August Volbergi ja Peeter Tarvase ideekavand „Aktsent“. Sel ajal oli rahvamajadel oluline osa riigi kultuuripoliitikas, neis toimuv oli valitseva võimu poolt kontrollitud ja kandis endas rohkemal või vähemal määral edasi nõukogude ideoloogiat. Tekst: Anna-Liiza Izbaš

(kliki pildil, et näha veel jooniseid)

August Volberg, Heili Volberg, 1958. EAM 31.1.37

Kirjanike Maja

1963. aasta kevadel avati Tallinna vanalinnas Kirjanike Maja. Riiklikus projekteerimisinstituudis „Estonprojekt“ arhitektide August ja Heili Volbergi kavandatud neljakorruselise hoone projekt valmis 1958. aastal. Lakoonilisena näivat Kirjanike Maja iseloomustab modernismile omane ratsionaalsus, sulaaja arhitektuurile kohaselt on loobutud eelnevale paarile kümnendile iseloomulikust raskepärasest ja ilutseva dekooriga arhitektuurist. Hoone fassaad on kaetud terrasiitkrohviga ja korrapäraselt paiknevad aknad viitavad hoone erinevatele funktsioonidele – avarate akende taga asuvad avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumid, väiksemate kolmeosaliste akende taga peituvad privaatsed eluruumid. Ajaloolise arhitektuurikeskkonnaga seob hoonet vanalinna katusemaastikku sobiv kõrge viilkatus, mida ehtisid väljaulatuvad vintskapid. Harju tänava ääres esimesel korrusel tegutses suurte vaateakendega raamatukauplus „Lugemisvara“. Harju ja Vana-Posti tänava nurgal asub kolmel korrusel kohvik „Pegasus“. Kaasaegse sisekujundusega kohviku esimesele korrusele kavandati algselt vestibüül garderoobi ja abiruumidega. Kahel järgneval korrusel asuvad kohviku saalid, mille akendest avaneb vaade Niguliste kirikule, rohetavale haljasalale ja Eduard Vilde monumendile. Kohviku korruseid ühendab keerdtrepp. Kuninga tänava poole jääva hoone kolmekorruselises osas asuvad Kirjanike Liidu ruumid ja efektse musta laega 150-kohaline koosolekusaal. Eelneva kõrval oli ruumi ka ajakirja „Looming“ toimetusele ja Kirjandusfondile. Hoonesse kavandati ühes avaliku funktsiooniga kirjanikele ja nende peredele kahe- kuni viietoalised korterid. Suuremates korterites oli üks ruum planeeritud kirjaniku töötoaks, sinna kavandati ka seina sisse ehitatud raamaturiiulid. Hilisema ümberehituse käigus ehitati välja hoone viies ehk katusealune korrus. Tekst: Anna-Liiza Izbaš

(kliki pildil, et näha veel jooniseid)

August Volberg, 1936. EAM 31.1.13

Kindral J. Laidoneri nimeline sanatoorium Haapsalus

Arhitekt August Volbergi kavandatud kindral Johan Laidoneri nimeline Eesti Punase Risti sanatoorium Haapsalus valmis 1937. aastal. Eeskätt Vabadussõjas kannatanud sõjaväelastele ehitatud sanatooriumis oli 41 kaheinimesetuba ja avar merevaatega terrass. Tagasihoidliku ilme ja rõdudeta tubade korpuse kõrval asetub funktsionalistliku hoone arhitektuurne põhirõhk sissepääsule ja selle kohal asuvale trepikojahalli klaasseinale. Sanatooriumi olulisust rõhutab hoone katusel asuv kõrge lipuvarras ja selle omanäoline kumer aluskonstruktsioon. Klaasnurga ja ülejäänud fassaadi omavaheline suhe võimaldab leida seoseid arhitekt Walter Gropiuse loominguga Saksamaal. Tekst: Anna-Liiza Izbaš