Amandus Adamson, dateerimata. EAM 29.1.14:5
Mehe poolfiguur
Arhitektuurimuuseumi kogus leiduvad kunstitööd on kõik ühel või teisel viisil seotud arhitektuuri ja arhitektidega. Nii ka see kujur Amandus Adamsoni valmistatud väike paeluva saatusega figuraalskulptuur.
1935. aasta veebruaris sai Eesti riik vene miljardäri Grigori Jelissejevi suurejoonelise villa – Oru lossi – omanikuks. 1917. aastast tühjana seisvast villast pidi saama riigivanema, hilisema presidendi Konstantin Pätsi suveresidents. Lossikompleksi ümberehitustöid asus juhtima Roman Koolmar, kellele see oli järgmine suurem töö pärast ministrite suvilaid Keila-Joal (vt eelmine postitus). Koolmari kavandada jäid nii ümberehitused lossi enda juures kui pargiehitised – bassein, terrassid, kunstvaremed, sillad, tugimüürid – ning kõrvalhooned. Lossikompleksi põhilised ehitustööd tehti ära aastaga. Kujurite, stukimeistrite, kiviraidurite jt koostöö arhitektiga laabus sedavõrd ladusalt, et tööde lõppedes otsustati teha Roman Koolmarile kingitus – Amandus Adamsoni leselt ostetud kipskujuke, mille kaelas rippus hõbeplaadike kirjaga „Oru lossi oskustöölistelt arhitektile 9.V.1936“. Kes ja miks otsustas kinkimiseks valida just Adamsoni töö ja kas võib siin näha mingit seost sellega, et Jelissejevi kuulsale kaubamajale Peterburis Nevski projektil valmistas skulptuurid just Amandus Adamson, on teadmata.
Koolmarid lahkusid Eestist 1944. aastal. Kujuke jäi hoiule Roman Koolmari abikaasa ema Helmi Kuiski kätte. Helmi tütar, etnograaf ja kauaaegne vabaõhumuuseumi töötaja Juta Saron annetas selle 2002. aastal arhitektuurimuuseumile. Tekst: Anne Lass
Lugemissoovitus: „Arhitekt Roman Koolmar. Oru lossist Detroidi slummidesse“. Koostaja Jarmo Kauge. Eesti Arhitektuurimuuseum [2015].
