Rubriigi arhiiv: Määratlemata

Suvealguse linnalaagris mängime tulevikulinnas kütte ja korilasi. Sest meie teema on kaasaskantav tulevikuarhitektuur – loodust mittekoormav, taaskasutav, nutikas, kerge. Ja kindlapeale jõukohane noorele tulevikuarhitektile. Arhitektuurimuuseumi suvenäituse “Linnamaardla” raames süveneme kaasaegse ehituse mõjusse keskkonnale, lahkame probleemi suurust ning tutvume võimalike lahendustega. Käime Säästva Renoveerimise Infokeskuses vaatamas taaskasutuse võimalusi ehituses, tutvume näidistega nii Tallinna linnaruumis kui mujal maailmas, […]

Kolmapäeval, 24. mail 2023 avasime Eesti Arhitektuurimuuseumis ruumide, hoonete ja materjalide mõtestamisele ning taaskasutamise võimalustele pühendatud näituse „Linnamaardla“. Ruumiinstallatsioon „Linnamaardla” võtab vaatluse alla ehitusmaterjalide vood läbi maastike ja linnade. Näituse pealkiri tuleneb ingliskeelsest mõistest urban mining, mis viitab kaevandamisele linnaruumist alternatiivina kaevandamisele loodusmaastikust. Energia- ja ressurssihulk, mis kulub tavapraktikas ehitusmaterjalide kaevandamiseks, tootmiseks, hoonete ehitamiseks, ülalpidamiseks […]

Arhitektuurimuuseum on muuseumiööl, laupäeval, 20. mail avatud kell 18–23. Kõige uhkem eksponaat on muuseumi hoone ise – tänavu 115-aastaseks saav Rotermanni soolaladu on paekivist tööstusarhitektuuri uhke näide. Sissepääsu hind sümboolne 1 euro. Kell 18 ja kell 20 algavad giidiga tuurid suurel püsinäitusel „Elav ruum“, mis on pühendatud Eesti 20. ja 21. sajandi arhitektuurile. Näituse tõmbenumbriks […]

Kolmapäeval, 24. mail kell 17 avame Rotermanni soolalao suures näitusesaalis ruumiinstallatsiooni “Linnamaardla”, kus vaatleme ehitusmaterjalide vooge läbi maastike ja linnade. Näituse kuraatorid Laura Linsi ja Roland Reema ning kaaskuraator Maria Helena Luiga. Ootame teid ruumikogemust jagama! Toetab Eesti Kultuurkapital.

Avatud Majade sarja 78. arhitektuurituur viib Viimsisse, vaatame uusi haridusasutusi. Kohtumispaik: 30. mail kell 15 Viimsi Gümnaasiumi ees (Tammepõllu tee 2, Haabneeme) Teejuht: Grete Tiigiste (Eesti Arhitektuurimuuseum) Rühma suurus: 30 Piletid hinnaga 12 eurot Fientas Rannaküladest ja endise kalurikolhoosi keskusest välja arenenud Viimsi vald on 2000. aastate algusest paisunud kui steroidide peal. Valla keskusesse Haabneemesse, […]

Liikudes 2023. aasta kevadel mööda Tallinna linna, meenutab ümbritsev mõnda hirmuäratavat linnadüstoopiat. Loosungi „Tallinn ehitab“ all on paralleelselt käigus näiteks Vanasadama trammiliini ehitamine ning Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine ning Jõe ja Pronksi tänavate ümberehitus, mis on halvanud pea kogu kesklinna. Sotsiaalmeedia kihab elanike muredest, et kistakse üles viimnegi osa linnahaljastusest, liikuvus on oluliselt häiritud, kuid kaosest […]

Vaid selle kuu lõpuni on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud näitus “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”, mis uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkte. Vaatluse all on tööd, mis tõukuvad uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viivad seda edasi ootamatutesse suundadesse: ennustavad arvutiseerunud ühiskondades töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduvad masina loogikast lahti öeldes […]

Neljapäeval, 27. aprillil kell 18 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis näituse „Prognoos ja fantaasia“ raames kunstnikuvestlus tšehhi arhitekti Zdeněk Hölzeliga. Zdeněk Hölzel (1947) õppis arhitektuuri Praha tehnikaülikoolis ja kunstiakadeemias ning töötas 1989. aastani Praha Projektbüroos. Sel perioodil tõlkis ta muuhulgas Charles Jencksi ja Robert Venturi raamatuid, mis ilmusid samizdat väljaannetena. 1990. aastatel töötas ta lühikest aega Austraalias. […]

Reedel, 28. aprillil kell 10 algab Rotermanni soolalaos seminaripäev “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”, mis keskendub näitusele “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel” kokku toodud töödele, autoritele ning nendest lähtuvatele temaatilistele seostele. Päeva esimene pool uurib Teise maailmasõja järgse futuroloogia teoreetilisi taustu ning teadusliku prognoosi mõju arhitektuurile, planeerimisele ja igapäevaelule Ida-Euroopas. Sealt […]

Pühapäeval, 23. aprillil kell 16 algab arhitektuurimuuseumis Ungari kunstniku János Sugári eksperimentaalfilmi  “Pärsia jalutuskäik“ linastus. Eestikeelne tõlge kõlab Eva Kolditsa, Liisbet Kala, Rasmus Kaljujärve ja Saamuel Pilpaki elavas esituses. Ungari keelest tõlkis filmi teksti Lea Kreinin. Filmi ühisvaatamine ja vestlus kunstnikuga on osa suurnäitusest “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel.” Film “Pärsia jalutuskäik“ jälgib kahte inimest, kes […]