Rotermanni veski ja Roseni piiritusevabrik olid esimesed tööstusettevõtted, mis rajati Mere puiestee ja Jaama (praegu Hobujaama) tänava vahele. Hoonestamata esplanaad, sadama lähedus ja hea raudteeühendus soodustasid, et piirkonnast kujunes terve tööstusehitiste kvartal.
Soolalao hoone kui Rotermanni kvartali ajaloolise osa lugu on tihedalt seotud kolme Rotermanni suguvõssa kuuluva mehega.
Rotermanni kvartal
Christian Abraham Rotermann (1801–1870) alustas ettevõtlusega 1829. aastal Mere puiesteel, kus ta hakkas kaubahoovis ärinimega Chr. Rotermann valmistama ja vahendama puidust materjale.
1849. aastal ehitas Christian A. Rotermann Viru väljaku äärde kaubamaja. Ajaga kujunes selle taha ja kõrvale mitmekesine vabrikukompleks, kus olid muuhulgas puidutehas, piiritusepuhastus- ja tärklisevabrikud, jahutööstus, leivavabrik ja külmhoone.
1865. aastal võttis isalt ettevõtte juhtimise üle Christian Barthold Johann Rotermann ehk Rotermann noorem (1840–1912), kes laiendas äritegevust, arendades edasi nii toiduaine- kui ka puidutööstust.
1870. aastal ehitati praeguse Hobujaama tänava äärde veskid, aidad, laod ning sinna kujunes tihedam hoonestus.
1887. aastal asutati makaronivabrik.
1888. aastal kerkis Mere puiestee äärde esinduslik kaubamaja ja Tallinna suurim viljaveski. Jahuks vajalik vili oli pärit peamiselt Volga äärest ja Lääne-Siberist.
Rotermanni tehase territooriumile tõmmati 1880. aastatel esimene eratelefonikaabel. See ühendas tehasekompleksi sadamaga, et pidada tihedat sidet.
1890. aastal valminud jahuveski oli Tallinna suurim omalaadne.
1891. aastal ehitati uus lauavabriku hoone, 1896 villatööstuse hoone ning selle kõrvale veskimasinate tootmise hoone.
1900. aastal kerkis Hobujaama tänava äärde senise madala puithoonestuse kõrvale kivist elevaatorihoone.
1902. aastal ehitati 50 meetri kõrgune katlamaja korsten, mis on üheks maamärgiks tänini.
1912. aastal laiendas Rotermann noorem kaubamaja ning ehitas uue leivatehase ja kontorihoone.
Eesti Vabariigi aastatel (1918–1940) toimusid toiduainetetööstuses struktuurimuutused, neist hoolimata jätkas aktsiaselts Chr. Rotermann edukalt tegevust toiduainete ja puidu töötlemise alal. Vabrikud andsid sel ajal tööd enam kui kahesajale inimesele.
Aktsiaselts Chr. Rotermann reorganiseeriti 1921. aastal aktsiaseltsiks Rotermanni Tehased. Ajaloost teada põhjustel lõpetati ettevõtte tegevus 1940. aastal ning Rotermanni Tehaste leivavabrik ja jahuveski riigistati. Leivavabrik nimetati V. Kingissepa nimeliseks Teraviljakombinaadiks, hiljem on see tuntud tootmiskoondisena Leibur. Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) jätkati tööd siiski Rotermanni leivatehase nime all.
Üleminekuajal, 1990. aastatel lõpetati Rotermanni ajaloolistes vabrikuhoonetes tööstuslik tootmine. Hooned müüdi erakätesse. Viimasena lõpetas tegevuse kruubiveski – kompleksi väärtuslikemaid hooneid tabas põleng (2000). See aeg tõi kaasa suure osa hoonete rüüstamise.
Uue sajandiga algas selle piirkonna areng – üksteise järel restaureeriti terve hulk ajaloolisi hooneid ja ehitati uusi. Rotermanni kvartalist on kujunenud väga hea arhitektuurse kvaliteediga tänapäevane linnakeskkond.
Soolalao hoone ajalugu
Rotermanni soolaladu – praegu Ahtri tänava uue haruga muust Rotermanni kvartalist ära lõigatud – on piirkonna suurejoonelisemaid paeehitisi. 1908. aastal baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti järgi valminud hoones asus soolaladu, kus imporditavat soola töödeldi, hoiustati ja pakendati.
Soolaladu rekonstrueeriti aastatel 1995–1996 arhitekt Ülo Peili ja sisearhitekt Taso Mähari projekti kohaselt. Algselt ühekorruseline hoone jagati vahelae ja galeriidega eri korrusteks, luues hoonesse hulgaliselt erineva iseloomuga näitusepindu.
Rotermannidest
Rotermannide suguvõsa ulatub tagasi Paidesse, kus Christian Rotermann oli kullassepp. Rotermannide ettevõtlusega alustas Christian Abraham Rotermann, kesoli 1859. aastast ka Tallinna raehärra, olles selles ametis oma surmani (1870). Tema arenduste hulka kuulub Tallinnasse Maarjamäele esimese auruveski ehitamine, mis oli osaks tema sealsest tärklise- ja piiritusevabrikust. See vabrik hävis 1869. aastal tulekahjus ja Rotermann tõi oma aurveski Hobujaama tänavale.
Christian Barthold Johann Rotermann jätkas isa äritegevust, laiendades raua- ja puidutööstust. Tema ajal oli Rotermannide ettevõte Venemaal ja Lääne-Euroopas laialt tuntud. Ta tegutses ka Tallinna linnavoliniku ja Belgia aukonsulina. Ühtlasi oli Chr. B. J. Rotermann eelmise sajandi alguses Tallinnas esimesi, kes ostis endale auto.
1910.–1911. aastal ehitas ta endale Mere puiestee algusesse kolmekorruselise punastest tellistest moodsa elamu-kontorihoone, mille stiil on lähedane soome rahvusromantismile. Projekt on vormistatud küll Ernst Boustedti allkirjaga, kuid on andmeid, et selle maja tegelik autor võib olla nimekas soome arhitekt Eliel Saarinen.
Christian Ernst August Rotermann (1869–1950) jätkas perekonna ettevõtte laiendamist, lisandus automüügiesindus. Tema enda auto oli esimene ameerika auto Tallinnas. 1921. aastal, mil Chr. Rotermann reorganiseeriti aktsiaseltsiks Rotermanni Tehased, sai temast juhatuse esimees. AS Rotermanni Tehased lõpetas tegevuse 1. septembril 1939. Chr. E. A. Rotermann suri Rootsis Lidingös.
