Ahtri tänav Tallinna linnasüdames kevadel 2023. Foto: Martin Siplane
Kolmapäeval, 24. mail 2023 avasime Eesti Arhitektuurimuuseumis ruumide, hoonete ja materjalide mõtestamisele ning taaskasutamise võimalustele pühendatud näituse „Linnamaardla“.
Ruumiinstallatsioon „Linnamaardla” võtab vaatluse alla ehitusmaterjalide vood läbi maastike ja linnade. Näituse pealkiri tuleneb ingliskeelsest mõistest urban mining, mis viitab kaevandamisele linnaruumist alternatiivina kaevandamisele loodusmaastikust. Energia- ja ressurssihulk, mis kulub tavapraktikas ehitusmaterjalide kaevandamiseks, tootmiseks, hoonete ehitamiseks, ülalpidamiseks ja lammutamiseks vajab kriitilist ülevaatamist. Näituse eesmärk on uurida nupukaid võimalusi ehitusmaterjalide hankimiseks linnaruumist – lammutatavatest hoonetest, vundamendiaukudest, kõrvaleheidetud viimistlusmaterjalidest, avaliku ruumi hooldus- ja korrastustöödelt – ja nende kasutamist arhitektuuris.
Ruumikogemuslik näitus tõstatab küsimusi ressurssidest, esteetikast ja mittelineaarsest projekteerimise protsessist. Näituse kandvaks märksõnaks on spolia – iidne Vahemere kultuuride taaskasutustehnika, kus väärtuslikud dekoratiivkivid segunevad utilitaarse müürilaotisega. „Linnamaardlas” kohtuvad paekivid ja truubid, palgid ja ripplaepaneelid materjalide sõlmedena, mis näituse perioodiks loovad omamoodi vahelao Tallinna ehitusmaterjalide voogudes. 36 sammast loovad Rotermanni soolalao basiilikat meenutavasse peasaali sammastikega eraldatud löövid. Sammas – klassikalise arhitektuuri peamotiiv, mis on nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt arhitektuuriajalugu vorminud – on taaskord tähelepanu keskmes.
Linnaruumist materjalide hankimine on arhitektuurimaailmas oluline ja kiirelt arenev valdkond, mille suunas astutakse esimesi samme ka Eestis. Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul on säästliku ehitamise üks võimalusi kasutada olemasolevatesse hoonetesse kätketud ressurssi – materjale, mis majade lammutamisel lähevad tavaliselt prügimäele. „Linnamaardla näitus on vaimukas mõtteharjutus majade taaskasutamise võimalikkusest,“ lisab ta.
Näitus vaatleb mõningaid ringsetel alustel ehitusmaterjalide hankimise protsesse Eestis, sh pilootprojekte materjalide eluringluse kaardistamisest ja targast lammutusest (nt LifeIP BuildEST ringmajanduse töögrupp), vanamaterjalide sorteerimist ning ladustamist (SRIK Vanamaterjal), materjalide taaskasutamist uusehitistes (nt Kullo huvikeskus KUU ja Nikita Atikin arhitektidelt), väljakaevatud pinnase väärindamist (nt vundamendiaukudest kaevandatava savipinnase taaskasutamine kuidas.worksi poolt).
Kuraatorid: Laura Linsi, Roland Reemaa, installatsiooni autorid Laura Linsi, Roland Reemaa ning kaaskuraator Maria Helena Luiga.
Laura Linsi ja Roland Reemaa (LLRRLLRR) on arhitektid ja õppejõud Eesti Kunstiakadeemias ja Londoni Central Saint Martinsi kolledžis. Oma töös pühenduvad nad olemasolevate ruumide, hoonete ja materjalide mõtestamisele ning taaskasutamise võimalustele.
Näituse ehitusmaterjalid on hangitud koostöös Säästva Renoveerimise Infokeskuse, Kadrioru pargi, Tallinna Jäätmejaama, Vineerimaailma ning Ruukkiga.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
