Esitleme Tallinna Olümpia Purjespordikeskuse maketti

Tallinna Olümpia Purjespordikeskuse makett (M 1:2000), maketi autorid Peet Veimer ja Nordon Õunapuu

Arhitektuurimuuseumi 30. aastapäeva väikesel maketituuril esitleme Tokyo olümpiamängude tuules Tallinna Olümpia Purjespordikeskuse maketti (M 1:2000). Teeme kummarduse selle keerulise ja huvitavalt maastikku asetatud hoonekompleksi peaautorile, arhitekt Avo-Himm Looveerele, kes oleks 16. augustil tähistanud oma 80. sünnipäeva.

1980. aasta suveolümpiamängude purjetamisvõistluste paigaks valiti Tallinn. Arhitektuurikonkurss purjespordikeskuse ideekavandi saamiseks toimus 1973. aastal. Konkursi võitsid noored arhitektid Avo-Himm ja Kristin Looveer ning Tiit Kaljundi, kellega hiljem liitusid Jüri Okas, Leonhard Lapin ja Ago Pähn. Edasise projekteerimise käigus vahetus autorite kollektiiv, aastatel 1975-1980 valminud TOPi projekti autorid olid Avo-Himm Looveer, Henno Sepmann, Peep Jänes ja Ants Raid.

Hiiglaslikku laeva meenutav kompleks paigutub mererannaga paralleelselt, selle kompositsiooniline aktsent on jõesuudmesse avanev jahtklubi koos tseremooniaväljakuga. Tiibadena kahele poole ulatuv elling eraldab jahtklubi laskuvate terrassidena kujundatud hotellikorpusest ehk olümpiakülast. Kompleks sai 1981. aastal tollase Nõukogude Liidu kõrgeima riikliku preemia.

TOPi maketi autorid on Peet Veimer ja Nordon Õunapuu, muuseumikogusse jõudis makett 1998. aastal Peet Veimeri vahendusel.

Avo-Himm Looveere sünniaastapäeval, 16. augustil kell 17 avaneb tema kodukandis, Esna Galeriis Järvamaal näitus “rohkem kui arhitekt”.

Kolleegid Ain Padrik ja Vilen Künnapu on Kodasemal sündinud ja Esnas kooliteed alustanud arhitekti Avo-Himm Looveere kohta öelnud nii: “Avo-Himm Looveer oli sõltumatu arhitekt. See kingitus on antud vähestele. Hea materiaalse tunnetusega meister tegeles arhitektuuri nähtamatu küljega, maagiaga, mis annab inimesele identiteedi siin universiumis. Jumalik Matemaatika, mida Looveer valdas, väljendus tema täpses elu määratlemises. Avo-Himm Looveer oli ja on eesti kultuuris ere ja puhas nähtus. Sellised inimesed on tulehoidjad ja majakad.”