2020 oli erakordne, aga hea aasta

Eesti Arhitektuurimuuseum on rahul lõppenud aastaga, pisut enam kui üheksa kuu jooksul, mil muuseum avatud oli, käis muuseumis 14711 (aasta varem 17240) külastajat.

Muuseumis oli 2020. aastal kaks suurnäitust – 10. jaanuarist 26. juulini „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“ ning 14. augustist 27. detsembrini „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“.

 

Tore, et mõlemad näitused pälvisid lisaks publikuhuvile tunnustust nii meedias kui ka auhindadena.

„/…/ ehkki Komendant oli oma püüdlustes modernistlik ja elas tõeliselt oma ajas, ei tasu meil Komendandi tööd vaadata läbi heroilise või nostalgilise utopismi tõlgenduse. Kliima­kriis esitab ehitusele suured väljakutsed, milles võib näha nii võimalust kui ka vajadust arhitektuurse ideega käsikäes toimiva materjali- ja konstruktsiooniinnovatsiooni järele. Seetõttu on Komendandi otsinguline ja ajastu proovikividest huvituv meelelaad enam kui päevakohane. Näitus jätab hinge väga hea tunde, sest kannab hästi edasi mainitud vaimset optimismi ja uudishimulikus dialoogis oleva vaimutöö viljakust.“ (Kaja Pae, „Maailma graatsilised jõujooned“, Postimees 19. mail 2020)

 

 

 

Janar Ala kirjutas „Puhkuse arhitektuur: ühe või saja suve akvarellid“ (Postimees 13. oktoobril 2020): „Nägin näitusel ka inimesi, kes üksikasjalikult arutasid mõne pildi juures, et kuidas see uks ikka lahti käis või millisest materjalist oli see tehtud. Puhkusel on ju oma arhitektuur, topograafia, alateadvus, rõivastiil, rütm, maneerid ja ka värv./…/ Aga hea on meenutada, kus puhati ja kuidas puhati. Ja seda meie ajal, mil räägitakse üha rohkem sellest, kuidas töö ja puhkus teineteisele sisse sõidavad ja oma kohti vahetavad või teineteise üldse ära tühistavad.

Mõlemad näitused olid nomineeritud muinsuskaitse aastapreemiale, Komendandi näituse kuraator Carl-Dag Lige pärandi tutvustajana ning suvilanäituse kuraatorid Triin Ojari ja Epp Lankots pärandi uurijatena. Kultuurkapital arhitektuuri sihtkapitali näituse aastapreemiale nomineeriti just need kaks näitust ja preemia pälvis näituse „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“ kogu meeskond: Carl-Dag Lige, Tomomi Hayashi, Andrea Ainjärv ja Marje Eelma.

Galerii korrusel rõõmustas publikut viis näitust. Erakordne oli arhitektuurikoomiksi näitus „Urbatekt varjatud maailmas. François Schuiteni ja Benoît Peetersi arhitektuurikoomiksid“, mis tutvustas maailmakuulsaid koomiksiloojaid ja nende teoseid. Samuti Jari Jetsoneni fotonäitus „Le Corbusier & Alvar Aalto. Peegeldused“, näitus „Hea avalik ruum“ Tapa, Võsu, Paide ja Lihula keskuse projektidest ning ka Jõhvi, Kärdla, Võsu ja Sillamäe uute koolimajade konkursitööde väljapanek. Uude aastasse tuli kaasa näitus sisearhitekt Aulo Padari märgilistest interjööridest.

 

Külastajad tundsid rõõmu ka püsinäitusest „Elav Ruum“ ja „Uuri ruumi!“. Igas vanuses uudishimulikke rõõmustav avastusnäitus „Uuri ruumi!“ pälvis aasta alguses ka 2019. aasta parima püsinäituse auhinna. Rändauhind Suur Muuseumirott on Rotermanni soolalaos külastajaid tervitamas kuni uue auhinnasaaja selgumiseni.

Muuseumi kõige enam eksponeeritud näitus „Mõisast kooliks. Eesti Mõisakoolid“ (2013) oli sel aastal Kiltsi, Hiiumaa Suuremõisa ja Heimtali mõisakoolis. Näitus lasteaedade arhitektuurist aga Narvas, Kostiveres, Pärnus ja Keilas.

 

 

 

Raamatud ja ringkäigud

Eesti Arhitektuurimuuseumil valmis neli raamatut. Kevadel jõudis trükist uuendatud inglisekeelne arhitektuurigiid „Tallinn Architecture 1900–2020. Architecture Guide“.

 

Erakordse arhitektuurikoomiksi näitusega koos ilmus „Segadus Urbicande’is“ (La Fiévre d’Urbicande), mis lisaks eesti keelsele tõlkele on erakordne ka kui selle raamatu koloreeritud esmatrükk maailmas.

ERRi kultuuriportaalis kiitis Kaspar Viilup: „Esmalt tuleb muidugi kiita vapustavalt ilusat tervikut: suures A4-formaadis koomiksiraamat on täielik kunstiteos, mistõttu on isegi kahju, et lugemine võtab vaid napi tunnikese. Mustvalged pildid arhailisest ulmemaailmast, kus „Segadus Urbicande’is“ tegevus toimub, saavad tänu suurele formaadile särada ja aitavad lugejal – vähemalt lühikeseks ajaks – sinna veidrasse müsteeriumisse ära kaduda.“

Näituse kaasandena ilmusid Triin Ojari ja Epp Lankotsi uurimus “Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“ ning raamat sisearhitekt Aulo Padari elutööst.

 

 

Muuseumikülastajad osalesid seitsmel Avatud Majade sarja ringkäigul, kuulati kolme Elava Ruumi sarja loengut ning rahvusvahelisi loenguid August Komendandist ja arhitektuurikoomiksi loomisest kirjanik Benoît Peetersiga. Muuseumiööl külastas Rotermanni soolaladu üle 900 huvilise. Muuseumiharidust jagati 52 programmiga ligi 1300 õpilasele, oli kolm laste linnalaagrit, koomiksitöötuba, täiskasvanute betooni-töötuba, valmisid virtuaalsed õppematerjalid „Ole arhitekt!“ ja toimus õpetajakoolitusi. Muuseumi terrassile suvilanäituse puhuks püstitatud kasvuhoone andis saaki juulist oktoobrini.

 

Muuseumikogu täienes aasta jooksul 878 museaali võrra. Isikufondide hulka lisandus arhitekt Ants Melliku arhiiv, mille annetas muuseumile arhitekti tütar Enna. Maketikogusse lisandus 7 uut maketti, neist põnevaim (ja ühtlasi suurim) on Lasnamäe 4.,5. ja 6. mikrorajooni makett, mis leiti lammutamisele mineva Projekteerijate Maja keldrist. Päris uus kogu on digikogu, mis moodustus Arhitektide Liidult saadud viimase 20 aasta arhitektuurivõistluste auhinnatööde digifailidest. Kultuuriministeeriumi toel ja rahvusarhiivi abiga digiteeriti läinud aastal 19 suuremõõtmelist linnaplaani – nüüd on poolsada kaarti 1920.–1930ndatest ja 1950.–1960ndatest uurijaile kättesaadavad nii rahvusarhiivi kui muuseumide infosüsteemis MUIS. MUISis on aasta lõpu seisuga EAM põhi- ja fotokogus 35766 säilikut.

Lõppenud aasta oli vaatamata erilisele olukorrale väga rahvusvaheline. Komendandi näitus valmis koostöös Ameerika Ühendriikide, Kanada, Venetsueela arhitektide ja uurijatega, Urbatekti näitus koostöös Belgias ja Prantsusmaal elavate autoritega. Jari Jetsoneni fotod on aga Soomest. Muuseumil on rõõm osaleda rahvusvahelises programmis Future Architecture koos enam kui 20 Euroopa olulisema arhitektuuriinstitutsiooniga, üheskoos luuakse noort arhitektuurimõtet edendavat sündmusprogrammi.

 

 

Muuseumi ligipääsetavus on olnud ka fookuses: toimusid esimesed eesti viipekeele tõlkega ekskursioonid ning on valminud muuseumisse pääsemise kirjeldustõlge.

Suure arhitektuurikirjanduse valikuga muuseumipood on saanud oma kõrvale ka e-poe, mis on osutunud väga populaarseks.

Eesti Arhitektuurimuuseum tähistas 1. jaanuaril 2021 oma 30. sünnipäeva. Oleme tänulikud, et publik on meid Rotermanni soolalaos leidnud ja muuseumiskäike oluliseks pidanud. Ootame kõiki taas muuseumisse – siis kui terviseolukord lubab.