Chr. B. Rotermann

Chr. B. Rotermann

Chr. B. Rotermann

Soolalao ehitaja Christian Barthold Rotermann (sünd. 9. juunil 1840, surn. 6. juulil 1912) oli sajandialguse Tallinna nimekamaid suurtööstureid. Tema vanaisa, samuti Christian Rotermann oli Paides kullassepp, isa Christian Abraham Rotermann (1801–1870) käsitöölisest mütsimeister, kes 1828. aastal tuli Tallinna elama ning asutas siin kaubahoovi “Chr. Rotermann”. Kaubahoov hakkas tegutsema peamiselt ehitustarvete valmistamise ning nende sisse- ja väljaveo alal. 1849. aastal ehitas Christian Abraham Rotermann Viru väljaku äärde kaubamaja. Chistian Abraham Rotermanni kaubahooviga liitus ajapikku terve vabrikute kompleks, Mere puiestee äärde kujunes nn. Rotermanni kvartal. Seal oli puidutehas (rajati 1830. aastatel), tärklise- ja piiritusepuhastusvabrik, jahutööstus, leivavabrik, külmhoone. 1861. aastal ehitas Rotermann seenior Tallinnas esimese auruveski, mis oli osaks tema tärklise- ja piiritusevabrikust Maarjamäel. 1869. aastal hävitas selle vabriku tulekahju ning Rotermann tõi oma uue auruveski Hobujaama tänavale. 1859. aastal sai Christian Abraham Rotermann Tallinna raehärraks jäädes selleks surmani (1870).

Christian Barthold Rotermann jätkas oma isa alustatud äritegevust. Ta suurendas raua- ja puidutööstust, 1879. aastal ehitas aurusae hoone, 1887 asutas makaronivabriku, 1888. aastal uue kaubahoone Mere puiestee äärde ning seejärel viljaveski, mis kasvas suurimaks Tallinnas. Jahuks vajalik vili oli pärit peamiselt Volga äärest ja Lääne-Siberist. Rotermanni tehase territooriumile tõmmati 1880. aastatel esimesi eratelefonikaableid. Rotermann oli esimesi Tallinnas, kes endale sajandi alguses auto ostis (Argus). Tema poja Christian Ernst Augusti auto Reo oli esimene ameerika auto Tallinnas. Christian Bartholdi ajal oli Rotermannide ettevõte Venemaal ja Lääne Euroopas laialt tuntud, Rotermann ise oli ka Tallinna linnavolinik ning Belgia aukonsul.

1909–1910. aastal ehitas Rotermann endale Mere pst. algusesse kolmekorruselise punastest tellistest moodsa elamu, mille arhitektuur on lähedane soome rahvusromantismile. Projekt on vormistatud küll Ernst Boustedti allkirjaga, kuid on andmeid, et selle maja tegelik autor võib olla nimekas soome arhitekt Eliel Saarinen. 1912. aastal laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue leivatehase. Rotermanni leivatehasel oli osakond ka Viljandis.

Christian Ernst August Rotermann (1869–1950) jätkas perekonna traditsioone. 1921. aastal sai temast AS Rotermanni tehased juhatuse esimees. AS Rotermanni tehased jäi 1920.–1930. aastatel juhtivaks jahu- ja leivatööstuse ettevõtteks Eestis. Selle asutistes – jahuveskis, leivavabrikus, puutööstuses jalauavabrikus, toorelina puhastus vabrikus ja külmutusmajas töötas 1920. aastate lõpus üle 300 inimese. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1. septembril 1939. Ernst Rotermann suri Rootsis Lidingöl.