Arhiivkogu

Muuseumi arhiivkogus säilitatavate valdavalt 20. sajandist pärit materjalide hulgas on üksikuid rariteetseid dokumente ka varasemast ajast, näiteks Kiek in de Köki, Kadrioru lossi kastellaani maja (1835) ning Toompeal paikneva Rüütelkonnahoone (Georg Winterhalter, 1848) joonised.

Kogu tähtteosteks on Tallinna Saksa teatri võistlustööd (1906) ning Estonia teatri- ja kontserdimaja (Armas Lindgren, Wivi Lönn, 1911–1912) fassaadidekoori ja interjöörikavandid, mis saadi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumilt.

Kõige arvukamalt on arhiivkogus esindatud 1920. ja 1930. aastad. Lisaks linna- ja aleviplaanidele sisaldab kollektsioon haldus-, äri- ja pangahoonete, koolide, seltsi- ja rahvamajade ning elamute projekte. Rikkalikult on graafilist materjali riiklike esindushoonete – Riigikogu hoone (Herbert Johanson, Eugen Habermann, 1920–1922), Kadriorus paikneva Presidendi Kantselei hoone (Alar Kotli, 1937) ning Toila-Oru suveresidentsi – kohta.

Kunagise ENSV Arhitektuuri Valitsuse arhiivist on pärit Tallinna, Tartu, Jõhvi jt rajoonikeskuste ning tööstusasulate sõjajärgsed generaalplaanid, uute klassitsistlike linnaväljakute uhked akvarellperspektiivid, Tallinna keskväljaku ja kultuurikeskuse planeerimiskavad.

Ka 1960.–1970. aastatest on kogus rohkesti planeerimisprojekte, sealhulgas Tallinna kesklinna eksperimentaalprojekti (Mart Port, Malle Meelak, 1968) lennukad perspektiivvaated. Sellele lisaks ka mitme tollase tippehitise – Lillepaviljoni (Valve Pormeister, 1958), EKP Keskkomitee hoone (Mart Port, Uno Tölpus, Olga Kontšajeva, 1964–1968) ja Viru hotelli (Henno Sepmann, Mart Port, 1964–1972) demoplanšetid.

Uusimat arhitektuuri esindavad peamiselt arhitektuurivõistlustel auhinnatud tööd.

Märkimisväärse osa arhitektuurimuuseumi põhikogust moodustavad arhitektide isikufondid, mis sisaldavad väga erilaadset materjali – õpinguteaegseid töid, joonistusi, eskiise, projekte ja fotosid, käsikirju, kirjavahetust, isiklikke dokumente ning mõnel juhul ka esemeid.

Arhiivkogu suurus seisuga 1. jaanuar 2013 oli 11 375 säilikut.

Arhiivkogus leiduvate dokumentide kohta saab teavet elektroonilise andmebaasi AIS või muuseumide veebivärava MuIS vahendusel. Kohapeal on võimalik kasutada paberkataloogi. Päringuid saab teha ka telefoni ja kirja teel.

 

Anne Lass (peavarahoidja)
(+372) 625 7004
anne@arhitektuurimuuseum.ee

Sandra Mälk (teadur-põhikogu hoidja)
(+372) 625 7004
sandra@arhitektuurimuuseum.ee